[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juut : juudi : juuti 'vanaheebrea rahvast lähtunud laialipillatult paljudes maades elav rahvaste rühm'
← alamsaksa jude 'juut'

kuut : kuudi : kuuti 'väikeloomade putka v kong; osmik'
← läti kūts 'laut'

nuut1 : nuudi : nuuti 'lühikese varrega (punutud) piits'
← vene knut '(ratsa)piits, nuut, kantsik'
← saksa Knute 'nuut'
Sõna võib olla laenatud eri murretesse eri allikatest. Saksa sõna on vene keelest laenatud. Samatüveline tegusõna nuutima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa knuten 'nuutima'.

nuut2 : nuudi : nuuti 'soon, õnar'
○ noot-
← saksa Nut, Nute 'soon, uure, õnar'

ruut1 : ruudi : ruuti 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
○ kruut, pruut, truut
← alamsaksa krūt, krude 'taim; maitseaine; püssirohi'

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'

ruut3 : ruudu : ruutu 'nelinurk, mille kõigi külgede pikkus on võrdne ja kõik nurgad on täisnurgad; sellekujuline ese'
○ kruut, truut
← rootsi ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rute 'ruut, nelinurk; aknaruut'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Eristunud tähenduses on laenatud rootsi sõna vana mitmusevorm, ruutu.

tust : tusti : tusti 'jahutolm, peen tolm'
○ tuust
← alamsaksa dust 'aganad, sõklad, kliid; peen tolm, jahutolm'
← saksa Dust 'tolm; (jahuga segatud) aganad, sõklad, kestad'

tutt : tuti : tutti 'omaette hoidev (v kokkuseotud) juuksesalk; (püstine) salk, kahl, tort (karvu, rohtu vms); lõngast tups (ümara kujuga v rippuvate narmastega); lehv'
○ tott
? ← alamsaksa tot 'pulst, karvatuust'
On ka arvatud, et sõna on rootsi laen, ← rootsi tott '(juukse-, lõnga)tutt', eestirootsi tшṯ 'lina- v takutuust, -salk'. Samuti on arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
● liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi tū '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *d^huH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut’ 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
● vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
← balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
● vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'

tuur2 : tuura : tuura 'suur maitsva lihaga töönduskala põhjapoolkera meredes (Acipenser)'
? ← alamsaksa stōr 'tuur'
Häälikuliselt oleks sobivam varasem laenuallikas, ← alggermaani *sturjōn, kuid see on kaheldav seetõttu, et teistes läänemeresoome keeltes vasted puuduvad.

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

tuus : tuusa : tuusa 'masti tugevaim mängukaart, äss'; piltl 'tähtis tegelane, mõjukas isik'
← vene tuz 'äss (kaardimängus); tähtis tegelane'

tuust : tuusti : tuusti 'kahl, (lahtine, pulstunud) tort; nuustik'
◊ tustima
● ? soome van srmt tuustia 'nuuskida, nuhkida, luurata', tuustakko 'vistrik, väike paise'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. tustima on tuletatud lühikese esisilbi vokaaliga tüvevariandist. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūst '(nt müügiks kokku pandud) heinapundar'.

tuuts : tuutsi : tuutsi mrd 'pikk puss'
← läti dūcis 'pistodataoline nuga, mida ei saa kokku panna'

tuutu : tuutu : tuutut 'torbik'
○ tutu
← alamsaksa tute 'sarv; sarvekujuline ese (nt lehter); toru; teravatipuline peakate v soeng'
Sõna tähendust on ilmselt mõjutanud saksa Tüte 'torbik; paberkott'.