[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agrane : agrase : agrast 'hämmeldunud, segaduses olev'
Tundmatu päritoluga tüvi.

helpima : helpida : helbin 'vedelat v vähe närimist nõudvat toitu (kiiresti) lusikaga sööma'; mrd 'midagi kiiresti tegema'
Tundmatu päritoluga tüvi.

hunnitu : hunnitu : hunnitut 'suurepärane, tore'
Tundmatu päritoluga tüvi.

häil : häilu : häilu 'järsuveeruline tasase põhjaga sulglohk; puude väljalangemisest v rühmiti raiumisest tekkinud tühik puistus'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vanemast murdekeelest tähenduses 'katel' registreeritud sõna on kirjakeeles oskussõnana uutes tähendustes kasutusele võetud. On arvatud, et sama tüvi on ka murdesõnas äil 'saksa häll'.

ikaldama : ikaldada : ikaldan '(viljasaagi kohta:) osaliselt v täielikult hävima ebasoodsate ilmastikuolude tõttu'
Tundmatu päritoluga tüvi.

jospel : jospli : josplit 'kogenematu noormees, nolk, kollanokk'
← jidiši Joskele (pärisnimi)
Jidiši sõna on mehenime Josef hellitusvorm, mida kasutatakse ka üldnimena tundmatu poisikese kohta. Sõna algset häälikulist kuju joskel on ilmselt mõjutanud sõna nospel.

kaan : kaani : kaani 'lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd'
◊ kaanima
Tundmatu päritoluga tüvi.

kada : kada : kada 'ragulka'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kappel : kapli : kaplit mrd 'hauskar, puukühvel paadist vee väljaloopimiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kiidekas : kiideka : kiidekat 'mäletsejate eesmao viimane osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kirre : kirde : kirret 'põhja ja ida vaheline ilmakaar, nordost'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kituma : kituda : kitun lastek 'peale kaebama'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kogrits : kogritsa : kogritsat 'käärulise ja hõlmalise pruuni kübaraga liudseen (Gyromitra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Saaremaal Jaani kihelkonnas tähenduses 'kuivanud tükk' tuntud murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeeles uues tähenduses kasutusele võetud.

kopitama : kopitada : kopitan 'niiskuse tõttu riknema, läpastama'
Tundmatu päritoluga tüvi.

koslep : koslepi : koslepit 'keretäis, nahatäis'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kraade : kraade : kraadet kõnek 'lõngus, ülbe käitumisega nooruk'
Tundmatu päritoluga tüvi.

krohv : krohvi : krohvi 'mördist viimistluskiht ehituskonstruktsiooni pinnal'
○ trohv, kruhv, rohv
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi gråff, kråff 'krohv'.

kropp : kropi : kroppi 'säärsaapa pealsete alumine osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kunel : kuneli : kunelit 'oravataoline hallikaspruuni selja ja kollakasvalge kõhupoolega Euroopa ja Ees-Aasia näriline (Glis glis)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna on zooloogiaterminina kirjakeelde toodud Kaukaasia eestlaste keelest.

kuntrik : kuntriku : kuntrikku 'toauberik, konku, kamorka'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kurn3 : kurni : kurni 'meeste viskemängu pulk'; mrd 'puust ketas v kera'
Tundmatu päritoluga tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kurn 'puust kera v silinder'.

kutt : kuti : kutti kõnek 'poiss, semu, sell'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kõnd1 : kõnna : kõnda van 'raha, varandus'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kärk : kärga : kärka 'kärgas, kivine kõrgem koht, kivine küngas'
◊ kärgas
Tundmatu päritoluga tüvi.

laust : lausta : lausta 'naha kilepoolne osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

luide : luite : luidet 'tuule toimel moodustunud püsivasuunaline liivakuhjatis tuiskliiva-aladel'
Tundmatu päritoluga tüvi.

lõsn : lõsna : lõsna 'rehetoa tala; partepealne ruum'
Tundmatu päritoluga tüvi.

malev : maleva : malevat 'muistse Eesti ühe v mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi; vabatahtlikest koosnev formeering'
◊ male
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna esineb Läti Hendriku kroonikas, kuid on murdekeelest kadunud. Rahvalaulude keeles on ka sisekaoga variant malv. On arvatud, et -v võib olla liide või kesksõna tunnus, mille ärajätmisel on saadud male, mis moodustati kirjakeelde 1880. aastatel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa malewa, malwa, malve 'sõjavägi'.

manduma : manduda : mandun 'kehaliselt v vaimselt halvenema, alla käima; omadustelt, laadilt, tasemelt viletsaks muutuma'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas mannetu.

meere : meerde : meeret 'viir, triip, jutt, piire'
◊ meerima
Tundmatu päritoluga tüvi. Murdetüvi, mida soovitati kirjakeelde 1920. aastatel ja tehnikakeelde 1970. aastatel.

morjendama : morjendada : morjendan kõnek 'huvitama; kellelegi korda minema'
Tundmatu päritoluga tüvi.