[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

ehk 'võib-olla, vahest'
vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh1, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

jõud : jõu : jõudu 'jaks, tugevus, suutlikkus, võimelisus' jõudma

mahti (ainult ainsuse osastav) 'aega, võimalust'
mahitama
alggermaani *maχti-z
vanainglise meaht, miht 'jõud, võim, võimekus'
vanasaksi maht 'jõud, võim'
gooti mahts 'jõud, võim'
alggermaani *maχtu-z
vanaislandi máttr 'jõud, tervis'
soome mahti 'võim; tugevus; jõud'
Aunuse karjala mahti 'viis, komme'
vepsa maht 'oskus'
Tüve on võinud mõjutada mahtuma ja vanarootsi makt 'võim, jõud', rootsi makt 'võim, jõud'. Teise seletuse järgi on tüve peetud nooremaks, vanarootsi laenuks eespool nimetatud sõnast, mis on kokku langenud tuletisega mahtuma tüvest.

ramm2 : rammu : rammu 'kehaline jõud, jaks; lihavus; väetis'; van 'tugevdava mõjuga, jõudu andev aine'
kirderanniku ramu
vadja ramo, rammo 'kehaline jõud, tugevus'
soome mrd ramu '(kehaline) seisund'
isuri ramo 'kehaline jõud, tugevus'
Aunuse karjala ramakko 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta)'
Läänemeresoome tüvi.

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
kirderanniku tehus
tõht
soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *dheh1tos või mõni teine tüve *dheh1- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .

võim : võimu : võimu 'õigus v võimalus valitseda v käsutada kedagi, otsustada millegi üle' võima
vadja võima 'jõud, võim'
soome voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'
isuri voima 'jõud, vägi; võim'
Aunuse karjala voima
lüüdi voim 'jõud, vägi, võim'
vepsa voimoita 'haiglane olema'

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
võim, võimlema, võitma
liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
väeti, väga, väitama
liivi g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur