[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
○ looster
← alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

pookstav : pookstavi : pookstavit van 'kirja-, trükitäht'
○ pookstahv, poostav
← alamsaksa bōkstaf '(kirja)täht'
Alamsaksa allikas on liitsõna, bōk 'raamat' + staf 'kepp'. Liitsõnast tuletatud tegusõna on samuti laenatud, veerima.

pärre : pärde : pärret 'barjäär, tõkkepuu, kaitsevõre'
On arvatud, et võib olla soome laen, laenuallikas ei ole teada. Võib olla hoopis rootsi või saksa laen, ← rootsi spärr 'tõke, piire, takistus, barjäär' või ← saksa Sperre 'barjäär, sulg, tõke; tõkkepuu'.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
◊ rõõnama
← soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.