[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

helmes : helme : helmest 'ehteks kasutatav ümmargune, ovaalne v muukujuline kunstlik pärl'
● liivi eļm, ēļmaz 'merevaik; helmes'
vadja elmi 'helmes; (väike) klaaspärl, kudrus'
soome helmi 'pärl; helmes; piisk, pisar; tilk'
isuri helmi 'helmes; pärl'
Aunuse karjala helmi 'helmes'
lüüdi hölmü 'helmes'
Läänemeresoome tüvi. Tüvi tähistas algselt merevaiku või sellest tehtud helmeid.

kauss : kausi : kaussi 'savist, klaasist vm materjalist ümmargune v ovaalne sügav(am) nõu harilikult toitude säilitamiseks v serveerimiseks'
← läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
On ka arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kouwese, kouwesche, kauseke '(suur) kauss'. Varem on laenatud tüve balti vaste, kahv. Eesti keelest on laenatud soome mrd kaussi 'kulp, kopsik'.

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
● soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

pali : pali : pali 'hrl ovaalne (kolme jalaga) puunõu pesupesemiseks'
○ pall
← alamsaksa balge, ballige 'tõrs, vann'

pärg : pärja : pärga 'rõngakujuline v ovaalne lille-, oksa- vm põimik; rõnga- v ringikujuline moodustis; peaehe'
Tüve vasted võivad olla saami bárgidit 'palmikut punuda', bárggaldat 'palmik, punutud pael', ersa pargo 'korv', mokša parga 'tohust torbik' ning võib-olla ka karjala (puna)päre 'peakaunistus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd pärkä 'seppel v peapael' ja baltisaksa Pärg, Perg, Pärk 'eesti tüdrukute peaehe'.

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
← soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi, vaka, sõela raam'. Vähem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.

vaagen : vaagna : vaagnat 'liud, ümmargune v ovaalne madal lauanõu toitude lauale asetamiseks; puusaluudest ja ristluust moodustuv lai luude rõngas, mis on toeseks siseelundeile'
○ vaanas, vaane, vaangas
← vene mrd vagán 'puidust küna v vaagen'

voor1 : voore : voort 'liustikujää all kujunenud ovaalne kõrgendik'
← soome vuori 'mägi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.