[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
● soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

kama1 : kama : kama 'tera- ja kaunviljajahust ning hapupiimast toit; tera- ja kaunviljajahu'
← vene mrd komý (mitm) 'saiakesed, leivad, pannkoogid'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd kami (mitm) 'kama' ja võib-olla ka liivi kamā liitsõnas kamā-rok 'hapupiimast, koorest ja odrajahust toit'.

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
○ kiisla, kisla, kiissel
← vene kisél’ 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

kost1 : kosti : kosti '(külla) kaasavõetu, toit, söök, toidupoolis'; mrd 'külaline'
← vene gosť 'külaline'
Tüvi on kokku langenud häälikuliselt ja tähenduselt lähedase hilisema saksa laenuga, kost2.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
← saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

leib : leiva : leiba 'hrl juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; toit, elatis, sissetulek, teenistus'
← alggermaani *χlaiƀa-z
vanaislandi hleifr 'leivapäts v juusturatas'
gooti hlaifs 'leib'
saksa Laib 'leivapäts, juusturatas'
● liivi lēba 'leib'
vadja leipä 'leivatainas, leib; (kasvav v koristatud) vili'
soome leipä 'leib; elatus, toimetulek'
isuri leibä 'leib'
Aunuse karjala ľeibü 'leib; toit, ülalpidamine; vili'
lüüdi leib 'leib; leivavili'
vepsa ľii̯b, ľeib 'leib; leivavili'

lira : lira : lira 'vedel lahja toit; lahja jook'
◊ lirisema, liru
● vadja lirisä 'lõõritada, laksutada'
soome liristä 'niriseda; suliseda'
Aunuse karjala liruttua 'pajupilli mängida', liru 'pajupill'
karjala lirissä, lirahtoa 'niriseda; suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, pirisema, sirisema, lidisema, lirtsuma.

liud : liua : liuda 'vaagen v suur kauss'
← vanavene bljudŭ 'vaagen, liud'
vene bljúdo 'vaagen, liud; roog, toit'
● liivi lȭida, līda, lȭda, līu(v)da 'puunõu'
vadja bluuda 'liud'
soome mrd luotanen 'taldrik, vaagen'
karjala luota, pľuota 'taldrik'
lüüdi bľuod 'taldrik, vaagen'
vepsa bľöd, (b)ľod 'taldrik, liud, kauss'
Vadja, soome, karjala, lüüdi ja vepsa vasted on tõenäoliselt nooremad, vene laenud.

lobi : lobi : lobi kõnek 'söök, hrl vedel toit v supp; (hrv) lobjakas' lobama

lurr : lurri : lurri 'lahja vedel toit' lurisema

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
← vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
← alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

moos : moosi : moosi 'suhkrurikas marjadest v puuviljadest keedetud v toorhoidis'
← alamsaksa mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit'

nämm : nämmu ~ nämmi : nämmu ~ nämmi '(suus peeneks mälutud) toit'
Lastekeelne tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti ņamma, ņemma 'toit; emarind'.

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
● liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *pek^u̯etɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.

pruukost : pruukosti : pruukosti van 'hommikueine, harvem ka lõuna- v õhtuoode'
○ ruugost, pruukuss
← alamsaksa vrōkost 'varane eine'
Alamsaksa allikas on liitsõna: vro 'varane; vara' + kost, koste 'toit, söök'. Liitsõna järelosise saksa vaste on eraldi laenatud, kost2.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'

raba1 : raba : raba 'õlle v kalja tegemisel järelejäänud vm paks pudrutaoline mass'
← algskandinaavia *draƀa-
rootsi drav '(õlle- v kalja)raba'
● liivi rabād (mitm) '(õlle- v kalja)raba'
vadja rapa '(õlle- v kalja)raba'
soome rapa '(õlle- v kalja)raba; meski; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas'
isuri raba '(õlle- v kalja)raba'
Aunuse karjala raba '(õlle- v kalja)raba; sisikond'
lüüdi raba 'raba, sade, pära; meski'
vepsa raba '(õlle- v kalja)raba; rukkijahust juuretis naha töötlemiseks'
Vt ka raba2.

roog1 : roa : rooga 'söök, toit'; mrd 'supp, leem'
← alggermaani *rōkā
keskülemsaksa ruoche 'hoolitsus'
alamsaksa roke, ruke 'hoolitsus'
● vadja rooka 'söök, toit; loomatoit'
soome ruoka 'söök, toit'
isuri rooga 'söök, toit'
Aunuse karjala ruogu 'söök, toit; loomatoit'
lüüdi ruog 'söök, toit'
Laenatud on ka germaani tüve skandinaavia tuletis, rookima.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
● liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

salat : salati : salatit 'rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim (Lactuca); tükeldatud aedviljast vm toiduainetest valmistatud enamasti külm toit'
← alamsaksa sallāt 'salat'
← saksa Salat 'salat'
Alamsaksa ja saksa sõna on pärit itaalia keelest, ← itaalia insalata 'sissetehtud, marineeritud'.

temp1 : tembi : tempi 'uhmris tambitud kanepiseemnetest ning rasvainest valmistatud toit'
Tõenäoliselt tampima tüve reeglipäratu variant. On ka arvatud, et sõna on laenatud läti keelest, ← läti mrd tempis 'kanepitemp', tempe 'tambitud kartulitest toit; kanepitemp', kuid on usutavam, et just läti sõna on eesti keelest laenatud.