[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

hammas : hamba : hammast 'luumoodustis inimese v looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks'
← balti
leedu žambas 'terav serv või nurk'; žambis 'puuader'
läti zobs 'hammas'
● liivi āmbaz 'hammas'
vadja ammas 'hammas; konks, pulk; sälk, täke'
soome hammas 'hammas'
isuri hammas 'hammas; sälk, täke'
Aunuse karjala hammas 'hammas; pulk'
lüüdi hambaz 'hammas; pulk'
vepsa hambaz 'hammas; pulk, pii; täke, sälk'
Vt ka pii.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
● liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

kahvel1 : kahvli : kahvlit 'kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks; teatud kahe haruga detail'
○ kahver
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark'
Tõenäoliselt veidi hiljem võib samast allikast olla laenatud kahvel2.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
← saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

kulend : kulendi : kulendit 'ajutine kuju muutev protoplasmajätke ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks' kulgema

külg : külje : külge 'inimese v looma vasak- v parempoolne kehaosa'
◊ külili, küllakil
● liivi kiļg 'külg'
vadja tšültši 'külg'
soome kylki 'külg; ribi (toiduna)'
isuri külgi 'külg'
Aunuse karjala külgi 'külg'
lüüdi küľg 'kase külg'
vepsa küľg 'roie, küljeluu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ka mari kə̑l liitsõnas kap-kə̑l 'kehaehitus', ungari kül- 'väline', sölkupi kī̮lǝ 'rind', kuid see on kaheldav.

küps : küpse : küpset 'toiduna (kuivas) kuumuses lõpuni valmistatud; valminud'
○ lõunaeesti kütse
● liivi küps 'küps'
vadja tšühsi 'küps'
soome kypsä 'küps'
isuri küpsi 'küps'
Aunuse karjala küpsi, küpsü 'küps'
lüüdi küpš 'küps'
vepsa küps 'küps'
Inari saami kopšađ 'küpseda'
? udmurdi kiśmani̮ 'küpsema, valmima'
? komi kiśmi̮ni̮ 'küpsema, valmima'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Inari saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on arvatud, et varane balti või indoeuroopa laen tüvest, mille vaste on nt leedu keptas 'küpsetatud'.

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

liuhka mrd 'libamisi; libajas, kallakas'
On arvatud, et tekkinud kahe tüve segunemisel, millest ühe vasted on murdesõna liuhast 'libamisi', soome mrd liuha 'viltune, kaldu; laienev (anum, seelik); tohust torbik', Aunuse karjala liuha 'kopsik, kibu; kassi toidunõu', lüüdi ľiuh '(tohust) kopsik', vepsa ľüuhe͔ine 'tohust kopsik' ja teine tüvi on liuguma. Vt ka lihkuma.

lusikas : lusika : lusikat 'nõgusa kahaga söömisvahend hrl vedela toidu söömiseks'
← vanavene lŭžĭka 'lusikas'
● vadja luzikka 'lusikas'
soome lusikka 'lusikas'
isuri lusikka 'lusikas'
Aunuse karjala luzikku 'lusikas'
lüüdi lužik 'lusikas'
vepsa luźik 'lusikas'
Laenatud on teinegi samatüveline vanavene sõna, luits.

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pihv : pihvi : pihvi '(hakk)biifsteek; ka muu hrl hakklihasegust valmistatud praetud toidupala'
← soome pihvi 'lihalõik, (hakk)biifsteek'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi lõpukümnendeil.

pliit : pliidi : pliiti 'rõhtsa plaadi v plaatidega kuumutusseade toidu valmistamiseks v millegi soojendamiseks'
← vene plitá '(metall-, kivi)plaat; kiltkivi; naast; (köögi)pliit', mrd plíta 'pliit'
Vene keelest on laenatud ka baltisaksa Pliete 'pliit', mis on võinud mõjutada uut tüüpi keedukolde eestikeelset nimetust. a-tüvelised murdevariandid pliita, pliida on kindlasti laenatud otse vene keelest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pḷīt, plīt, plitt 'raudplaadiga pliit; pliidi raudplaat'.

praska : praska : praskat kõnek 'meski; viinasegune koduõlu'
← vene brážka 'praak, jäänus viinapõletamisel; liik koduaetud viina'

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

sahver : sahvri : sahvrit 'väike ruum elumajas toidu panipaigaks'
○ sahvrei
← baltisaksa Schaff(e)rei 'sahver'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi safor, saffär 'sahver'.

suir : suira : suira 'õietolm mesilaste toiduna'
Tundmatu päritoluga tüvi.

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
◊ taig-2, tainas
← alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
● liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
● liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
◊ võidma, võik
● liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.