[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alles 'järelejäänud, järel; päris hiljuti, nüüdsama; mitte varem kui; veel' ala
●

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

talgud : talgute : talguid (mitm) 'palgata ühistöö pakiliste tööde kiireks sooritamiseks'
← balti *talkōs (mitm)
leedu talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
läti talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
● liivi ta’lk, ta’lkõd 'talgud'
vadja talko 'talgud'
soome talkoo 'talgud'
isuri talkohod (mitm) 'talgud'
Aunuse karjala talloh 'talgud'
vepsa tougoh 'talgud'
? Lule saami tuol´kō 'altkäemaks'

tilder : tildri : tildrit 'veekogude ääres ja soodes pesitsev sihvakas pikajalgne lind (Tringa)'
● soome mrd tilleri 'jõgitilder', tilli 'jõgitilder; musträhn'
karjala tillerö 'nurmkana [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt tüll. -d- on algselt omastavavormis häälduse hõlbustamiseks tekkinud lisahäälik (tilri > tildri). Murretes esineb ka selle häälikuta tüvevariant (till, tillutaja, tillutis). Eesti keelest on laenatud läti mrd tildars 'tilder'. Vt ka till2 ja tillu.

till2 : tilli : tilli 'peenis'
● soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.

tillu : tillu : tillut '(väga) väike, pisike; väike laps, tita'
● soome mrd tilli 'tillu (hellitavalt lapse kohta); raas, kübe', tillikka 'väike lill v laps'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tilder. Lähedane tüvi on nt sõnas tall1. On ka arvatud, et tüve vaste on komi ʒ́oľa 'väike'.

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
○ tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
← saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

värske : värske : värsket 'hiljuti saadud või valmistatud; äsja ilmunud v tekkinud; reostamata, puhas; noor'
← alamsaksa versch 'värske'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, priske. Eesti keelest võib olla laenatud vadja värski 'värske'.