Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
alev : alevi : alevit 'linnast väiksem linnaline asula'
Võib olla tuletis tüvest ala. Esialgu on sõna võinud tähistada madalamal asuvat linnaosa, eeslinnad olid Eestis enamasti madalal alal.
aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.
eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.
enelas : enela : enelat 'roosõieline ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas imal. Eestis enelaid looduslikult ei kasva.
leisikas : leisika : leisikat 'endisaegne massiühik (Baltikumis ja mujal Põhja-Euroopas), 20 naela'
← alamsaksa līs-, lives-, livesch- liitsõnades līspunt, livespunt, liveschpunt 'Liivimaa pund'
Vana Baltimaade massiühik oli arvatavasti tuntud juba enne sakslaste vallutust 13. sajandil. Eestis kadus tarvituselt pärast meetermõõdustiku kehtestamist.
pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.
risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.
siil1 : siili : siili 'imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus)'
● liivi sīļ 'siil'
vadja siili 'siil'
soome siili 'siil'
karjala tšiili 'siil'
ersa śejeľ 'siil'
mokša śejəľ 'siil'
mäemari šülə 'siil'
? mansi van srmt soule 'siil'
ungari sün, mrd sül 'siil'
Soome-ugri tüvi. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Siil on teadaolevalt viidud 19. sajandil Soome just Eestist, ka nimetuse levik Lõuna-Soome murretes viitab laenamisvõimalusele. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sīl, ṣīl 'siil'.
simman : simmani : simmanit 'küla tantsupidu'
○ tsimman, tsiiman, simmal, tsimm
← soomerootsi Simon sõnaühendis Simon i Sälle '„Simon Sällest“ (laulumäng)'
Mäng oli ka Eestis pidudel populaarne, Põhja-Eestis oli mängu nimi „Siimu mäng” ja Lõuna-Eestis „Siimanni selle”. Hiljem sai mängu nimest peo nimetus.
upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |