[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
? ← soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
◊ ahmima
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

asima : asida : asin mrd 'kahmama, rabama'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas ase.

haab : haava : haaba 'siledakooreline lehtpuu (Populus tremula); haavapuit'
◊ haabjas
● liivi ōbõz 'haab'
vadja aapa 'haab'
soome haapa 'haab'; mrd haapio 'haavatüvest tehtud paat'
isuri haaba 'haab'; haapio 'haavatüvest tehtud paat'
Aunuse karjala huabu 'haab'
lüüdi huab(e͔) 'haab'
vepsa hab 'haab'
saami suhpi 'haab'
mari šopke 'haab'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *ašpa, mille vaste on nt vanaislandi ǫsp 'haab', kuid see eeldaks reeglipäratut häälikute koha vahetust laenamisel (> *šapa > läänemeresoome *haapa).

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
● liivi a’bbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

heegeldama : heegeldada : heegeldan 'pikavarrelise konksus otsaga nõelaga niidist v lõngast silmuselist kudet tegema'
○ eigeldama, hekeldämä, häägeldama, hääkeldama
← alamsaksa hekelen 'heegeldama'
Teisalt on arvatud, et hilisem laen, ← saksa häkeln 'heegeldama'. Saksa sõna on tuletis samast tüvest, mis on sõna haak laenuallikas.

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

hirs : hirre : hirt 'õrs, latt'
? ← balti *žirdis
leedu žardas 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'; mrd žardis 'hobusekoppel'
läti zārds 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'
● vadja irsi 'palk; aampalk, tala; võllas'
soome hirsi 'palk; tala; võllas'
isuri hers 'palk; tala'
karjala hirsi 'palk; tala'
Balti tüve eesvokaalne variant on hüpoteetiline. Teisalt on arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *(d)žĭrdĭ-, mille vaste on nt vene žerd’ 'latt, ritv, varb, roovik, hirs'.

hopsama : hopsata : hopsan 'korraks hüppama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas holpsama. Teisalt on arvatud, et laenatud saksa keelest, ← saksa hopsen 'hüplema, keksima'.

huum : huuma : huuma 'nõrk hõõgus, lõõm; kuma; hõõguv valu'
← alggermaani *χūma-
vanaislandi húm 'hämarik, videvik'
● liivi ūm 'koidik'
soome mrd huumata 'mühiseda; sahiseda; kumiseda; õhata, õhkuda'
Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks, mille vaste võib olla ka soome huumata 'uimastada; joovastada'.

häbi : häbi : häbi 'sobimatust käitumisest vms tingitud hingepiin, piinlikkus'
● vadja äpeä, äpiä 'häbitunne; südametunnistus'
soome häpeä 'häbi'; häpy 'häbe; häbelikkus'
isuri häppiiä 'häbi'; häbü 'häbelikkus'
karjala häpie 'häbi'; häpü 'häbe'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χawiþa-, mille vaste on nt vanaislandi háð 'pilge, mõnitus'. Eesti keelest on laenatud liivi äbī 'häbi' ja eestirootsi äbe 'häbi'.

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
● liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

hüljes : hülge : hüljest 'vee-eluviisiga ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja (Phoca)'
? ← alggermaani *selχa-s
vanaislandi selr 'hüljes'
● liivi īlgaz (mitm ilgõd) 'hüljes'
vadja ülle (mitm ültšed) 'hüljes'
soome hylje 'hüljes'
isuri hüle 'hüljes'
karjala hüleh 'hüljes'
Teisalt on oletatud, et tuletis hülgama tüvest.

iga1 : iga : iga ~ igat 'ükskõik milline paljude hulgast'
● liivi jegā 'iga'
? vadja jõka 'iga'
? soome joka 'see kes, see mis; iga'
isuri igä 'iga'
? Aunuse karjala joga 'iga'
? lüüdi ďoga 'iga'
? vepsa joga 'iga'
? saami juohke 'iga'
? ersa juza liitsõnas juza-toza 'siia-sinna'
? mari južo 'mingi, keegi'
Võib olla läänemeresoome-volga tüvi. Läänemeresoome-saami vasted on saadud sellele tüvele *jo- liite *-ka lisamisel. Teisalt võivad eesti, liivi ning isuri sõna olla tekkinud uurali asesõnatüvele *e- liite *-ka lisamisel, et.

ige : igeme : iget 'hambakaela kattev limaskest'
● liivi i’gmõd (mitm) 'igemed'
vadja itšee 'ige; (mitm) lõpused'
soome ien 'ige'
isuri ien 'ige'
Aunuse karjala igen 'ige'
lüüdi igeń 'ige'
vepsa igin 'ige'
? udmurdi an 'lõug', piń an 'ige'
? komi an sõnaühendis piń an 'ige'
ungari íny 'ige; suulagi; maitse'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on läänemeresoome tüve peetud indoeuroopa laenuks tüvest, mille vaste on nt vanaülemsaksa giumo 'ige'.

igritsema : igritseda : igritsen 'vähehaaval nirisema, immitsema'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas igratama 'hullama; nihelema; edvistama', mida on peetud vene laenuks, ← vene igrát’ 'mängima'.

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

iiling : iilingu : iilingut 'tuule- v sajuhoog'
← alamsaksa īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus, ägedus'
Teisalt on arvatud, et tuletis tüvest iil1.

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

ingerjas : ingerja : ingerjat 'taimeorganeis parasiteeriv ümaruss (Ditylenchus)'
On arvatud, et esisilbi vokaali muutmise teel tekkinud variant tüvest angerjas. Teisalt võib olla vingerdama tüve variant. Sama tüvi on murdesõnas ingerdama 'vingerdama, ussi moodi liikuma'.

istuma : istuda : istun 'asendit võtma, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele; sellises asendis olema'
● liivi istõ 'istuda'
vadja issua 'istuda'
soome istua 'istuda'
isuri istua 'istuda'
Aunuse karjala ištuo 'istuda'
lüüdi ištuda 'istuda'
vepsa ištta 'istuda'
ersa ozams 'istuma'
mokša ozams 'istuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on peetud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *ēs- 'istuma', mille vaste on nt vanakreeka hézomai 'istuma'.

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
● vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

jah (nõusolekut, kinnitust väljendav sõna)
◊ jaa
Peetud germaani laenuks samast allikast, kust on laenatud ka ja. Teisalt on arvatud, et noorem laen, ← vanarootsi jaa, ia 'jah'.

jamps : jampsi : jampsi 'segane jutt', sonimine'; kõnek 'rumalus, totrus'
← rootsi mrd jamsa 'jampsima, jamama'
Peetud ka eestirootsi laenuks. Teisalt on võimalik, et eestirootsi jams 'loba; lobisema' on laenatud hoopis eesti keelest.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

juss-2 liitsõnas jusshein 'karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)'
● vadja jussi 'jusshein'
soome mrd jussikko, jussiheinä 'jusshein'
isuri jussikko, jussiheinä 'jusshein'
Aunuse karjala jussi 'jusshein'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest juus. Sugulaskeelte vasted on sel juhul eesti keelest laenatud. Vt ka juss1.

juudas1 : juuda : juudast 'kurivaim, saatan'
? ← balti
leedu juodas 'must'
läti jods 'tont, kurat'
● soome juutas 'pagan (vandesõna)'; mrd 'kurat, kurivaim; juut'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis juudas2. Soome vaste on sel juhul rootsi laen.

juuk : juuga : juuka mrd 'soga'
● liivi jõugõ 'liiv'
Salatsi liivi jūg 'liiv'
soome hiukka 'raas, kübe, terake'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa juche 'virts; lurr, lake'.