[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ingerjas : ingerja : ingerjat 'taimeorganeis parasiteeriv ümaruss (Ditylenchus)'
On arvatud, et esisilbi vokaali muutmise teel tekkinud variant tüvest angerjas. Teisalt võib olla vingerdama tüve variant. Sama tüvi on murdesõnas ingerdama 'vingerdama, ussi moodi liikuma'.

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
○ kaard
← alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

liiklema : liigelda : liiklen 'üldkasutataval teel sihipäraselt kulgema' liikuma

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
? ← vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
← alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

plekk2 : pleki : plekki 'metallist v metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v lintmaterjal'; kõnek 'ämber v mannerg; raha'
○ lekk
← alamsaksa bleck 'plekk, kard'

post3 : posti : posti 'side liik, mille ülesanne on saadetiste saatjalt vastuvõtmine, edastamine ja adressaadile kättetoimetamine, sellist sideteenust osutav asutus; posti teel edasi toimetatav saadetis'
← alamsaksa post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg'
← saksa Post 'post; sideasutus; postisaadetised'; van 'sõnum, teade'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina posta 'postijaam', ladina positus 'pandud, asetatud; seisev, asetsev'. Saksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, post2.

puhv : puhvi : puhvi 'krookimise teel moodustunud kuplitaoliselt puhevil osa (rõival)'
← saksa Puff 'tuhm hääl, löök; puhevil osa, puhv'
Samatüveline tegusõna puhvima võib olla samuti laenatud, ← saksa puffen 'puhvima'.

roobas : roopa : roobast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
● soome mrd ruopas 'vankriratta jälg teepinnas'
vepsa roppaz 'auk, süvend teepinnas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted on ka soome mrd ruopas 'kivihunnik; jääkuhi', Aunuse karjala ruopas 'kivihunnik; jääaugu, lahvanduse äär, rüsijää', lüüdi ruopaz 'kivihunnik' ja vepsa roppaz 'rüsijää; külmunud lumekamakad teel'. Lähedane tüvi on rööbas.

rähn : rähni : rähni 'tugeva peitelja noka, vetruva saba ja ronijalgadega puistulind (Picus)'
● soome van srmt rähni, röhni, rähmi 'roherähn'
Tõenäoliselt tüve -näär2 varasemast kujust *närhi häälikute ümberpaiknemise teel tekkinud variant. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud. Teise arvamuse järgi samasuguste häälikute erisuguseks muutumise teel tekkinud variant läänemeresoome-permi tüvest, mille vasted on murdesõna hähn 'rähn' ning liivi ē'ņ(õz) 'kirjurähn', soome mrd hähnä 'rähn', saami čáihni 'rähn', mari šište 'rähn', udmurdi śiź 'rähn' ja komi śiź 'rähn'. Võimalik, et tüved on omavahel segunenud.

samagonn : samagonni : samagonni kõnek 'kodusel teel valmistatud puskar; omakasvatatud tubakas'
← vene samogón 'puskar'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sama-gåinn 'omakasvatatud tubakas, pinutagune'.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
● liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

tapp2 : tapi : tappi 'vangide edasisaatmine etappide kaupa; peatuskoht vahialuste küütimisel; relvastatud valve all edasi saadetav vangide salk'
← vene ètáp 'etapp; peatuskoht sunnitööle saadetavate vangide teel; vangide jalgsi edasitoimetamine etappide kaupa; saadetis vange'

treial : treiali : treialit 'oskustööline, kes töötab tööpingil, millel töödeldakse pöörlevat toorikut laastude lõikamise teel'
○ treiel, reial, reiär
← alamsaksa dreier 'treial'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treima.

türp : türbi : türpi 'ühes tükis töö- v spordiülikond, kombinesoon'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud sõnast ürp algushääliku lisamise teel.

vaist : vaistu : vaistu 'instinkt, loomusund; ebamäärane sisemine tunnetus, aimdus'
← soome vaisto 'vaist'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome tüvi on tekkinud sõnade vaino 'tagakiusamine, vaenamine', vaen, ja aisti, aisto 'meel', aistima, segunemise teel.

vermima : vermida : vermin 'toorikule reljeefi vajutama, sel teel midagi valmistama' verme

viidas : viita : viidast 'kallakaks sõidetud koht teel'
◊ viitama2
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas vidu või viima.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
◊ väeti, väga, väitama
● liivi vä’g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, vä’ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.