[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lavats : lavatsi : lavatsit '(magamis)lava, nari'
○ la(a)vits
← vene mrd lávicа '(seina)pink'
Teise silbi a on tekkinud ilmselt sõna lava mõjul. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laves, la'os, lās 'pink'.

paaks- liitsõnas paakspuu 'valkjate väikeste õite ja mustade marjataoliste luuviljadega põõsaspuu (Frangula alnus)'
● liivi pagāst- liitsõnas pagāst-mōŗa-pū 'paakspuu'
soome paatsama 'paakspuu'
isuri paatsa liitsõnas paatsapuu 'paakspuu'
Läänemeresoome tüvi.

taak : taaga : taaka 'kandam, koorem, raskus'
← algskandinaavia
vanaislandi stakkr 'heinakuhi, -saad, hunnik'
rootsi stack 'hunnik, virn, saad'
● vadja taakka 'kandam, koorem, raskus'
soome taakka 'kandam, koorem'
isuri taakka '(heina)kandam'
Aunuse karjala takku '(seljas kantav) kandam, koorem; virn, sületäis'
lüüdi takk 'kandam, koorem'
Laenatud võib olla ka skandinaavia tüve germaani vaste, saun.

taas 'jälle' taga

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
○ lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
← balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
● liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

taks : taksi : taksi 'tasu-, maksumäär, (kindel) hind v tasu, tariif; norm, määr'
← saksa Taxe 'taks, norm, määr, kindlaksmääratud hind; hinnanguline maksumus'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina taxa 'hinnang'.

tarvas : tarva : tarvast 'suur, piisonist kõrgejalgsem, hangutaoliste sarvedega, praeguseks hävinud veislane, ürgveis (Bos primigenius)'
← balti
leedu tauras 'tarvas'
preisi tauris 'Euroopa piison'
● soome tarvas rhvl 'mingi põdrasarnane loom'; van kirjak 'metskits; elevant'
Laenatud võib olla ka balti tüve germaani vaste, tõbras. Teine samatüveline balti laen on tõri.

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
◊ -tabane, taoline, taoti
← balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
● liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

tavaar : tavaari : tavaari kõnek 'kaup, kraam, trään'
← vene továr 'kaup'
Sõna on ilmselt korduvalt laenatud. Tänapäeval kasutusel olev variant on suhteliselt hiline laen, kuna rõhk on jäänud venepäraselt teisele silbile. Vanemast keelest on registreeritud variant tavar, kus rõhk on esisilbil.

traks1 : traksi : traksi 'tragi, kraps, hakkaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka tragi1.

traks2 : traksi : traksi 'üle õlgade käiv kaheharuline rihmadetaoline kummist vm materjalist vahend riietuseseme ülalhoidmiseks'
○ raks(id)
← baltisaksa Tragsen '(püksi)traksid, kandepaelad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi mrd dragsa, drakksu 'veorihm (nt kelgul)'. Sõna ulatusliku murdeleviku tõttu on laenamine baltisaksa murdest tõenäolisem. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi traksar, träksar (mitm) liitsõnades biks-traksar, -träksar '(püksi)traksid', trakslar, sträkslar, träks’l, traks’l (mitm) '(püksi)traksid'.

vaks : vaksa : vaksa 'väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahekaugus rahvapärase pikkusmõõduna'
◊ vaksik
● liivi vaksā 'vaks'
vadja vaassa, vaahsa 'vaks'
soome vaaksa 'vaks'
isuri vaaksa 'vaks'
Aunuse karjala vuaksu 'vaks'
lüüdi voaks(e͔) 'vaks'
vepsa vaks 'vaks'
saami vuoksi 'vaks'
ersa vaks 'vaks'
mokša vaks 'vaks'
Läänemeresoome-mordva tüvi.