[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aistima : aistida : aistin 'meelte kaudu vastu võtma; tajuma, tunnetama'
← soome aistia 'aistida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *aistē(ja)n-, mille vaste on gooti aistan 'kartma, austama'.

hoomama : hoomata : hooman 'märkama, tähele panema; tajuma, aru saama'
← soome huomata 'märgata, tähele panna; leida, näha; vaadelda; taibata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline kirderannikumurrete ohmama 'taipama' on samuti soome laen.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

kavatsema : kavatseda : kavatsen 'plaanitsema; kellelgi kavas v mõttes olema'; mrd 'märkama, tähele panema'
? ← alggermaani *χawē(ja)n-
norra mrd hå 'märkama, tajuma'
vanainglise hāwian 'vaatama, uurima'
? ← alggermaani *skauwō(ja)n-
vanainglise scēawian 'vaatama'
vanaülemsaksa skouwōn 'vaatama'
● vadja kavottaa 'eemale hoiduda, vältida'
soome kavahtaa 'ehmuda, kohkuda; eemale hoiduda, vältida'; mrd 'jälgida, luurata, piiluda'
isuri kavvooja 'ettevaatlik olla'
On ka arvatud, et sõna on tuletis tüvest kava ega ole esitatud läänemeresoome sõnade vaste.

kuulma : kuulda : kuulen 'hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama'
● liivi kūlõ 'kuulda'
vadja kuulla 'kuulda; tunda, haista'
soome kuulla 'kuulda'
isuri kuulla 'kuulda; tunda'
Aunuse karjala kuulta 'kuulda; kuulata'
lüüdi kuulda 'kuulda; sõna kuulata; tunda'
vepsa kulda 'kuulda'
saami gullat 'kuulda; aru saada; tunda'
ersa kuľams 'kuulma; kuulama'
mokša kuľəms 'kuulma'
mari kolaš 'kuulma'
udmurdi ki̮li̮ni̮ 'kuulma'
komi ki̮vni̮ 'kuulma; tundma; kuulduma, kostma'
handi χol- 'kuulma; tajuma'
mansi χūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'
? ungari hall 'kuulma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kuuluma.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

seletama : seletada : seletan 'selgitamise ja lisaandmete v põhjuste, seaduspärasuste jms abil selge(ma)ks, arusaadava(ma)ks tegema; tõlgendama; rääkima, ütlema, jutustama, õiendama; olema võimeline (selgesti) tajuma, meeleorganitega eraldama' selge

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.