[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
○ lii
← alamsaksa klie, klige 'klii'

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

leht : lehe : lehte 'taimede lame roheline organ; puhas v tekstiga, piltidega vm paberitükk'
◊ lehis
? ← indoeuroopa *b^hl_əh-tó-
vanaislandi blað 'leht'
? ← balti
leedu lakstas 'kapsaleht; (paberi)poogen, (paberi)leht, ürik'
läti laksts (hrl mitm laksti) 'taime lehed, väädid, varred'
● liivi lē’ḑ '(taime)leht; (paberi)poogen, leht'
vadja lehti, lehto '(taime)leht; paberi-, ajaleht; plaat; viil'
soome lehti '(taime)leht; paberi-, ajaleht'
isuri lehti '(taime)leht; kõrvalest'
Aunuse karjala ľehti 'leht; ree esiosa'
lüüdi lehť 'ree esiosa, seba; leht'
vepsa ľeht (omastav ľehten) '(taime)leht', ľeht (omastav ľehton) 'ree esiosa, seba'
saami lasta 'leht'
mari lə̑štaš '(puu)leht; lehekülg, leht, paber'

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
← alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

pookima1 : pookida : poogin 'üht taimeosa teisega nii liitma, et nad kokku kasvaksid, vääristama; vaktsineerima'
○ paakima, pootima
← alamsaksa poten, paten 'istutama'

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

takk : taku : takku 'lina, kanepi vm kiutaime töötlemisel saadud lühikesi kiude ja puitunud taimeosi sisaldav kiu-sasi' takistama

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

väät : väädi : vääti 'väänduv taimevars; oks, vits'
● soome mrd väätti 'vits'
Tõenäoliselt tuletis väänama tüve variandist (*väänt-tä- > *väättä-).