[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

harilik : hariliku : harilikku 'sageli esinev, toimuv v kasutatav, üldine, tavaline; harjumuspärane' harjuma

jaana- liitsõnas jaanalind 'suur lennuvõimetu Aafrika ja varem ka Lähis-Ida lind (Struthio camelus)'
← heebrea baṯh ha-ja’ana 'jaanalind'
Laenatud kirjakeelde 18. sajandil.

jutt2 : juti : jutti 'joon, kriips'
● liivi jutā 'kirju v laiguline loom'
soome mrd jutta 'jutt, joon, triip'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kilt : kilda : kilta 'kihilise ehitusega tahvliteks lõhestuv kivim'
? ← alamsaksa schilt 'kilp; vapp; silt, plaat; tasapind, väli'
On ka arvatud, et tüve kild2 variant. Hiljem on laenatud alamsaksa tüve saksa vaste, silt.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

leetrid : leetrite : leetreid (mitm) '(laste) nakkushaigus, mida iseloomustab punane laiguline lööve'
○ leedrid
← alamsaksa bladder, bledder, bledere 'vill, rakk'

lihtne : lihtsa : lihtsat 'keerukuseta, mittekeeruline; tavaline, igapäevane, tagasihoidlik, vähenõudlik; loomulik'
← alamsaksa slicht 'lihtne, sile'
← saksa schlicht 'lihtne, sile'

oder : odra : otra 'kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum); selle taime vili, terad'
○ kirderanniku otra
? ← balti
leedu aštrus 'terav'
● liivi vȯ’ddõrz 'oder'
vadja õzra 'oder'
soome ohra 'oder'
isuri osra, odra 'oder'
Aunuse karjala ozru 'oder'
lüüdi ozr 'oder'
vepsa ozr 'oder'
Oder on olnud läänemeresoomlaste esimene teraviljataim.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
◊ pune
● liivi pu’nni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud ’karv’, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus ’(karva) värvus’, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks ’punane (värvus)’. Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

viiger : viigri : viigrit 'laiguline hüljes (Pusa hispida)'
○ viir, viigar
← eestirootsi vīkar 'viiger'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, viik5.

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.