[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

eht (käändumatu omadussõna) 'võltsimata; siiras, loomulik; tõeline, õige; tüüpiline'
alamsaksa echte 'seaduslikust abielust sündinud; abieluline; seaduspärane'
saksa echt 'ehtne, puhas; õige; tüüpiline, tõeline'

seen : seene : seent 'valmisolevast orgaanilisest ainest toituv piiramatu kasvuvõimega klorofüllita organism; kand- ja kottseente maapealne viljakeha'
liivi sēņ 'seen'
vadja siini 'seen'
soome sieni 'seen'
isuri seeni 'seen'
Aunuse karjala sieni 'seen'
lüüdi šień 'lehikseen'
vepsa seń 'seen'
saami čátná 'tuletael'
mari šen 'tael; puukäsn'
udmurdi śeńki 'tael; seen'
handi san 'torikuline (taetud seen); kasekäsn'
mansi sēniγ 'torikuline (teatud seen)'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēne 'seen'. Vt ka sõõn.

sipelgas : sipelga : sipelgat 'kiletiivaliste seltsi kuuluv ühiseluline putukas'
liivi siprikki 'sipelgas'
vadja sippelikas, sippilikko 'sipelgas'
isuri sipperkäine 'väike tiibadega sipelgas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas siputama.

soola- liitsõnas soolatüügas 'viiruslik põletiku tunnusteta sõlmeke naha pinnal'
Rahvaetümoloogiline moonutis vanast läänemeresoome-volga või uurali tüvest, mille vasted on liivi sõ'ggõl 'soolatüügas', vadja süglä 'käsn, soolatüügas; konnasilm, rakk, vill', soome syylä 'käsn, soolatüügas; näsakasvaja', isuri süglä 'käsn, soolatüügas; torikuline', karjala süplä 'käsn, soolatüügas, pahk, punn', vepsa sübľ 'väike vistrik v vinn', saami čivhli 'vistrik, vinn', ersa śiľge 'vistrik; soolatüügas', mokša ćiľgä 'vistrik; soolatüügas', mari šə̑γə̑ľe 'käsn, soolatüügas; vistrik' ja võib-olla ka ungari mrd süly 'skorbuut; vohand, soolatüügas; paise', sölkupi šī̮la, sēla 'käsn, soolatüügas'.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

tael : taela : taela 'torikuline seen, selle viljakeha; see viljakeha süütematerjalina'
lõunaeesti tagel, takl, kirderanniku taul
balti
läti deglis 'tael; taht; süütenöör'
liivi daggõl 'tael (süütematerjal)'
vadja tagla 'tael (süütematerjal); (keele)katt'
soome taula, mrd takla 'tael (süütematerjal); torikuline seen'
isuri tagla 'tael (süütematerjal)'
Aunuse karjala taglu 'tael (süütematerjal)'
lüüdi tagl(e͔) 'tael (süütematerjal)'
vepsa tagl 'vill, mõhn, konnasilm'
saami duovli 'tael (süütematerjal)'

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
kirderanniku tühjä
balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur