[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

alev : alevi : alevit 'linnast väiksem linnaline asula'
Võib olla tuletis tüvest ala. Esialgu on sõna võinud tähistada madalamal asuvat linnaosa, eeslinnad olid Eestis enamasti madalal alal.

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

hüljes : hülge : hüljest 'vee-eluviisiga ümara silinderja keha ja lühikese ning tiheda karvaga imetaja (Phoca)'
?alggermaani *selχa-s
vanaislandi selr 'hüljes'
liivi īlgaz (mitm ilgõd) 'hüljes'
vadja ülle (mitm ültšed) 'hüljes'
soome hylje 'hüljes'
isuri hüle 'hüljes'
karjala hüleh 'hüljes'
Teisalt on oletatud, et tuletis hülgama tüvest.

iiveldama : iiveldada : iiveldan 'paha v läilat tunnet, oksendamistungi tekitama'; mrd 'leemendama, läikima'
?saksa übel 'paha, halb, ebameeldiv; vastik, jälk'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas iibama. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome hiveltyä 'nõrgeneda, kiduda, valulikuks muutuda', Aunuse karjala hiveľdüö 'nihestada', lüüdi hiveüdüdä 'nihestada' ja vepsa hiveľ- liitsõnas hiveľhein 'nihestuse raviks kasutatud taim'.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kuusk : kuuse : kuuske 'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'
liivi kūzõz 'kuusk'
vadja kuusi 'kuusk'
soome kuusi 'kuusk'
isuri kuusi 'kuusk'
Aunuse karjala kuuzi 'kuusk'
lüüdi kuuž 'kuusk'
vepsa kuź 'kuusk'
saami guossa 'kuusk'
ersa kuz 'kuusk'
mokša kuz 'kuusk'
mari kož 'kuusk'
udmurdi ki̮z 'kuusk'
komi koz 'kuusk'
handi χol 'kuusk'
mansi χōwt 'kuusk'
neenetsi χadi 'kuusk'
eenetsi kaziku 'kuusk'
nganassaani koʔ 'mänd; kuusk'
sölkupi k͔ūt 'kuusk'
kamassi kod 'kuusk'
Uurali tüvi. k sõna lõpus on eesti keeles tekkinud lisahäälik, murretes esineb ka selle häälikuta variant kuus.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

mäger : mägra : mäkra 'pikki urge kaevav jässakas lühikeste jäsemete ning pika tiheda karvkattega loom (Meles meles)'
määr1
?alggermaani *marþra-z
vanaülemsaksa mardar 'nugis'
vanasaksi marthrīn 'nugis'
liivi ggõr- liitsõnas ggõr-numm '(kohanimi', gr- liitsõnas gr-vadā '(kohanimi)'
soome mäyrä 'mäger'
Aunuse karjala mägrü 'mäger'
lüüdi mägr 'mäger'
vepsa mägr 'mäger'
Germaani päritolu peetakse kaheldavaks häälikulistel põhjustel. Nugis ja mäger kuuluvad siiski samasse sugukonda.

nikastama : nikastada : nikastan 'liigesekihnu ja -sidemeid venitama v osaliselt rebestama'
liivi nikāŗḑõ, nikārtõ 'nihestada, välja väänata'
vadja nikastua, nikahtua 'nikastuda'
soome nikama 'selgroolüli'
isuri nikan 'selgroolüli; (mitm) pahkluu'
karjala nikara 'mügarik, konarus'
Võib-olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja niukahtua 'nikastuda', soome niukahtaa 'nikastada, nihestada', isuri niugahtaa 'nikastada, nihestada' ja Aunuse karjala ńiukahta- 'nikastuda, libastuda'.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
peatama, pidev, pidi, pidu
liivi piddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
vene mrd kren 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

samet : sameti : sametit 'madala tiheda püstkarvastikuga riie'
alamsaksa sammet, sammit 'hinnaline siidist kangas'

sang-2 liitsõnas sanglepp 'tumepruuni krobelise koorega lehtpuu (Alnus glutinosa)'
Tüvi vasted võivad olla liivi sangdõ 'tihe, paks; sombune; udu', soome sankka 'tihe, paks', Aunuse karjala sangei 'paks', lüüdi sangei 'paks', vepsa sanged 'paks'. sanglepp on võinud tähendada tihedama puiduga leppa.

sulgema : sulgeda : sulgen ~ sulen 'kinni v kokku panema v katma; takistama liikumist; katkestama, lõpetama; ümbrusest eraldama'
liivi sulg 'nohu'
vadja sulko 'nohu', sulku 'nohu; sulg, pais, (veski)tamm'
soome sulkea 'sulgeda; takistada, tõkestada'
isuri sulka- liitsõnas sulkapuut 'väravateibad, -latid'
karjala sulku 'tamm; abajas, lahesopp'
ersa śolgoms 'sulgema'
mokša śolgǝms 'sulgema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
tahke
liivi ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
täos
liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

teesklema : teeselda : teesklen 'ennast teistsugusena paista laskma, kui tegelikult ollakse, midagi (v kedagi) mängima'
soome teeskennellä 'teeselda, simuleerida; vigurdada, mängida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tegema tüve nõrgaastmeline tuletis.

tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
tihke, tihu
soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.

tohe : toheda : tohedat 'uhkevõitu, kõrk ning sõnaaher; tõre, pahane, tusane'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuhisema : tuhiseda : tuhisen 'kõlatut ühetoonilist heli tekitama (tule, tugeva õhuvoolu kohta); kiiresti liikuma, sõitma, libisema'; mrd 'tuikama, pakitsema, surisema'
soome tuhista 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
Aunuse karjala tuhišta 'nohiseda, puhiseda; sahiseda, suhiseda, tuhiseda (nt tuule kohta)'
vepsa tuhe͔ita 'tupruda, pilvena keerelda, tõusta (suitsu, auru kohta)', tuhahtoitta 'heita, paisata, välja visata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puhuma, suhisema, vuhisema. Vt ka tuhar ja tuhud.

tuvi : tuvi : tuvi 'lühikese nõrga noka ja tiheda sulestikuga lind, meil hrl kodutuvi'
tui, tuuvi
alamsaksa duve 'tuvi'
Murdevariandis tui on i eest v kadunud. Laenatud on ka liitsõna, mille üks osis on seesama tüvi, turteltuvi.

tähendama : tähendada : tähendan 'teatud sisu, mõtet kandma, millelegi viitama, millegi märgiks olema; midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma; ütlema, mainima; millegi v kellegi suunas v peale näitama, osutama' täht

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
● ? Salatsi liivi vādl 'valetada'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.

viima : viia : viin 'lähemalt kaugemale toimetama'
viitma
indoeuroopa *wegh-e, *wegh-o
sanskriti váhati 'vedama; juhtima; koju viima; naiseks võtma'
ladina vehere 'kandma, vedama'
liivi vīdõ 'ära viia, kohale toimetada'
vadja viijjä 'viia, vedada'; veettää 'veeta; viita'
soome viedä 'viia'; viettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
isuri veejjä 'viia'; veettää 'veeta; pidutseda, tähistada'
Aunuse karjala viijä 'viia; ära viia, ära võtta'; viettiä 'vedada, juhatada, viia; veeta'
lüüdi viedä 'viia'
vepsa veda 'viia'
koltasaami viikkâd 'viia'
ersa vijems 'viima'
mokša vims 'saatma'
udmurdi vaji̮ni̮ 'tooma'
komi vajni̮ 'tooma'
handi wŭ-, wu- 'võtma; ostma'
mansi wiγ- 'võtma; tooma; ostma'
ungari visz 'viima'; vesz 'võtma; ostma'
Vt ka veetlema, veetma ja veimed.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur