[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
liige, liiklema
liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

prassima : prassida : prassin 'joomapidu pidama, laristades pummeldama; priiskama'
rassima
alamsaksa prass 'pidutsemine, pidusööming', brassen 'käratsema; prassima, priiskama'
rassima on tähenduslikult eristunud tüvevariant, tähendust võib olla mõjutanud baltisaksa brasseln 'ajaviiteks maadlema, rüselema, hullama'. Vt ka praaseldama.

puselema : puselda ~ puseleda : puselen 'vastastikku puskima; vastastikku müksima, rüselema, tõuklema' puskama

rähklema : rähelda : rähklen 'end rahutult liigutama, rabelema; maadlema, rüselema; rahmeldama, tööd rassima'
soome rähkiä 'rügada, rassida, vaeva näha, ponnistada'
Aunuse karjala rähkiä 'ähkida, puhkida; vaeva näha, ponnistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt murdesõnas rehkma, rõhk.

räsima : räsida : räsin 'raputama, sasima, rebima (ja viga tegema); tallates v muljudes rikkuma; (äkitselt) haarama, äsama'
?vene rézat 'lõikama; nikerdama, voolima; tapma, veristama; lõikavat valu tegema; sisse soonima; kiiresti v ägedasti toimima'
Tõenäoliselt on laen segunenud häälikuliselt ajendatud omatüvega, võib-olla tüvega räsa. Kahtlemata on vene keelest laenatud murdesõna resima 'lõikama, nüsima; kiskuma, rebima, rappima; kisklema, kaklema, rüselema; püüdlikult, ent tulemusvaeselt töötama'.

rübelema : rübelda : rübelen 'takistusega võideldes, ennast siia-sinna liigutades (vees, pehmes pinnases) liikuma; vähkrema, püherdama; siplema, nihelema; rügama; rüselema; (rahutult) siia-sinna liikuma, ringi aelema'
rüblik, rüvetama
vadja rüvetä 'supelda, kümmelda; ujuda'
soome rypeä 'väherda, püherdada; soputada (lindude kohta)'
isuri rüveťťüä 'määrduda'
Aunuse karjala rübie 'soputada (lindude kohta), püherdada; roomata, käpuli käia'
lüüdi rübödä 'soputada (lindude kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Sõna tähendust on ilmselt osaliselt mõjutanud rabelema, rabama. Vt ka püretama, rübima, rüve.

süüvima : süüvida : süüvin 'millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima; süvenema, oma tähelepanu pingeliselt mingile tegevusele koondama, sügavalt millessegi v millelegi keskenduma'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnaks on olnud ilmselt süva.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
?balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
tõstma
liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur