[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

kahvel2 : kahvli : kahvlit 'kahvelpurje ülaäärt hoidev (kaheharuline) puu'
alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark; purjekahvel'
saksa Gaffel 'purjekahvel'
rootsi gaffel 'kahvel (söömiseks); hark, hang; ahing; purjekahvel'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, merendustermin on alamsaksa ja hollandi keelest (hollandi gaffel 'kaheharuline hark; purjekahvel') levinud paljudesse keeltesse. Kahvelpurjed tulid kasutusele 17. sajandil, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on samast alamsaksa allikast laenatud kahvel1.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
hollandi galjas 'kaljas'
saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
leepima
saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

madrus : madruse : madrust 'lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige'
hollandi matroos 'madrus'
alamsaksa matroos 'madrus'
saksa Matrose 'madrus'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Alamsaksa keelde on sõna laenatud hollandi keelest. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

trehvama : trehvata : trehvan '(juhuslikult) kohtama, kellegagi (juhuslikult) kokku sattuma; sattuma, juhtuma; tabama, pihta saama v minema'
(t)rähvama, rehvama
saksa treffen 'juhuslikult kohtama, kokku sattuma, peale sattuma; juhtuma, juhuslikult toimuma; tabama, pihta saama v minema; puudutama, puutuma; kohtama, leidma; õnnestuma; midagi õigesti (v täpselt) tegema; solvama; kurvastama'
Eesti keelest on laenatud vadja trehvata, trehvaa 'sattuda, juhtuda' ja isuri trehvada 'sattuda, juhtuda'.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
saksa Daumkraft 'tungraud'
vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.

umbes 'kinni, täis, liikumist takistav; mitte päris täpselt'
alggermaani *umbi
rootsi om 'ümber; kohta'
saksa um 'ümber; kohta'
liivi umbõ 'umbes; pealiskaudselt'
vadja umpi- 'umbne, umb-'
soome umpi- liitsõnas umpihanki 'suur lumehang'
isuri umbi 'suur lumehang'; umpee 'kinni'
Aunuse karjala umbi- 'suur lumehang', umbeh 'umbe'
lüüdi umbes 'umbes, kinni'
vepsa umbes, umbhe 'kinni'
saami oaba, oba 'kogu, üsna'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka ümber. Vt ka ümmik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur