Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
haigutama : haigutada : haigutan 'unisusest, väsimusest, igavusest vms põhjustatud tahtmatut sügavat lahtise suuga hingamisliigutust tegema'
● vadja aikotõlla 'haigutada'
soome mrd haikotella 'haigutada'
isuri haigoidella 'haigutada'
Aunuse karjala haikostella 'haigutada'
lüüdi haikostazeta 'haigutada'
vepsa haikostadas 'haigutada'
Läänemeresoome tüvi.
harras : harda : harrast 'sügavalt, pühalikult aukartlik'
← soome harras 'harras; andunud, kirglik; veendunud, ustav; visa; sitke, vastupidav; usin; südamlik; vaimulik; vaga'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tüve härras vaste. Laenatud on ka sama tüve tuletis harrastama.
kiinduma : kiinduda : kiindun 'tähelepanelikult kellelgi v millelgi peatuma; sügavat poolehoidu v pidevat huvi tundma hakkama, armastama hakkama'
← soome kiintyä 'kiinduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas kindel.
kõmama : kõmada : kõman 'sügavat, kumedalt kajavat heli andma'
◊ kõmm, kõmu
● soome mrd komata 'kumiseda, kõmiseda'
isuri komissa 'kumiseda, kõmiseda'
Aunuse karjala komata 'kõmiseda, kajada'
lüüdi gomahtazetta 'kõmiseda, koliseda'
vepsa komed 'kõlav, vali'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kumisema, jõma ja pomisema.
kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.
nördima : nördida : nördin 'sügavat meelepaha tundma'
1920. aastatel loodud tehistüvi. Impulss-sõnad on võinud olla norutama ( norg) ja saksa sich empören 'nördima, nördimust tundma'.
ohkama : ohata : ohkan 'kurbusest, murest, kuid ka kergendustundest vm põhjusel suu kaudu sügavalt ja kuuldavalt välja hingama'
◊ ohhetama
● vadja ohkaa 'ohata; oiata, ägada, soiguda'
soome mrd ohkaa 'ähkida, ohkida, oiata', ohahtaa '„oh“ ütelda'
isuri ohahtaa 'ohata, oiata, ägada'
Aunuse karjala ohkua 'ohhetada, ohkida; oiata, halada'
lüüdi ohkada 'ohkida, oiata'
vepsa ohkitada 'ohhetada, ohkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades õhkama, ähkima, ahhetama. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka naaberkeeltes, nt vene óhat' 'ohhetama, ohkima'.
puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.
püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.
sügav : sügava : sügavat 'ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv' süva
● vadja sükävä 'sügav'
isuri sükkävä 'sügav'
süüvima : süüvida : süüvin 'millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima; süvenema, oma tähelepanu pingeliselt mingile tegevusele koondama, sügavalt millessegi v millelegi keskenduma'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnaks on olnud ilmselt süva.
õhkama : õhata : õhkan 'läbi suu sügavalt välja hingama; kurtma, kaeblema, ägama, ohkama'
● soome hohkua 'välja kiirata, õhata, õhkuda'
● karjala hohkoa 'õhata, ohata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ohkama ja hõõgama. Vt ka õhk.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |