[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kapsas : kapsa : kapsast 'köögivili ja söödakultuur (Brassica oleracea)'
○ kapust(as), kapst(as), kapus, kaapsus, kaapsas
← vene kapústa 'kapsas'
Murdevariandid peegeldavad sõna muganemisastmeid. Pikavokaalsed variandid võivad olla läti keelest laenatud, ← läti kāposti (mitm) 'kapsas', või vähemalt läti keele poolt mõjutatud.

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
● vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
● liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

moos : moosi : moosi 'suhkrurikas marjadest v puuviljadest keedetud v toorhoidis'
← alamsaksa mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit'

muulukas : muuluka : muulukat 'lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis); selle taime valkjas, tipust punane söödav vili'
← baltisaksa Muhl- liitsõnas Muhlbeere 'muulukas'
Eesti keeles on tüvele lisatud liide -kas.

mürkel : mürkli : mürklit 'pruuni v kollase kärjelise kübaraga söödav kottseen (Morchella)'
○ murkel
← alamsaksa morke, murk, murchel 'mürkel'

pilvik : pilviku : pilvikut 'väga hapra lihaka viljakehaga piimmahlatu söödav kandseen (Russula)' pilv

pohl : pohla : pohla 'madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Vaccinium vitis-idaea); selle söödav mari'
● liivi būolgõz 'pohl'
vadja poola, poolas 'pohl'
soome puola, puolukka 'pohl'
isuri poola 'pohl'
Aunuse karjala buolu 'pohl'
lüüdi buol(e͔) 'pohl'
vepsa bol 'pohl'
komi pul 'pohl'
mansi pil 'mari'
? ungari bogyó 'mari'
Soome-ugri tüvi.

porgand : porgandi : porgandit 'sarikaline aia- ja põllukultuur (Daucus); selle oranžikas söödav mahlakas juurikas'
◊ porken
? ← balti
läti burkāns, mrd burkan(i)s, burkants 'porgand'
? ← vene mrd barkán, borkán, burkán 'porgand'
● liivi borkõn(z), borkkiņ 'porgand'
vadja borkkana 'porgand'
soome porkkana 'porgand'
isuri borkkana, porkkona 'porgand'
karjala porkkana 'peet; põldrõigas; vesiroos, vesikupp'
On ka arvatud, et läti laen. Vene sõna võib olla balti keeltest laenatud. On arvatud, et läti keelest on sõna laenatud eesti, liivi ja vene keelde ning arvatavasti vene keele vahendusel teistesse läänemeresoome keeltesse. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bårk, porkān, bårkoaḷ 'porgand'.

porru : porru : porrut '(maitse)köögiviljana kasvatatav lamedate lehtedega kaheaastane lauk (Allium porrum)'
← baltisaksa Porro 'murulauk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina porrum, porrus 'lauk (köögivili)'.

puhas : puhta : puhast 'määrdumata, mustuseta; aus, siiras, õige; veatu, laitmatu; lisanditeta; täielik, ehtne'
◊ puha
← indoeuroopa *puHtos
vanaindia pūtáḥ 'puhas, puhastatud'
● liivi pū’dõz 'puhas, selge'
vadja puhas 'puhas; lage, tühi; ehtne'
soome puhdas 'puhas; laitmatu, veatu; ehtne; selge, pelk'
isuri puhas 'puhas'
Aunuse karjala puhtas 'puhas; ehtne; laitmatu'
lüüdi puhtaz 'puhas'
vepsa puhtaz 'puhas; lisanditeta; söödav, söögi-'
Sama indoeuroopa tüve vaste võib olla hiljem laenatud sõnas puhtima.

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
● liivi pē’gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

riisikas : riisika : riisikat 'enamasti söödav (kibedat) piimmahla sisaldava viljakehaga paljuliigiline kandseen (Lactarius)'
○ riisik, riisike(ne), riitsikas, ritsik, riisk
← vene rýžik 'kuuseriisikas, kuuseseen'
Laen on muganemisel muutunud kas-liiteliseks.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
● vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.