[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haar : haara : haara 'haru'
● vadja aara 'haru; (mitm) jalad, harud; hark, haarik'
soome haara 'haru; hargnemiskoht; jalgevahe'
isuri haara 'haru'
Aunuse karjala huarakko 'haruline'
? Pite saami sarre 'sõrme- v varbavahe'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka haarama.

kinnas : kinda : kinnast 'kätt kaitsev hrl randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis'
? ← balti
läti cimds 'kinnas'
● liivi kīndaz 'kinnas'
vadja tšinnas 'labakinnas'
soome kinnas 'labakinnas'
isuri kinnas 'nahklabakinnas'
Aunuse karjala kinnas 'labakinnas'
lüüdi kindaz 'nahklabakinnas'
vepsa kindaz 'labakinnas'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: balti tüvi on läänemeresoome keeltest laenatud.

küüs : küüne : küünt 'inimese sõrme v varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis'; mrd 'kae'
○ lõunaeesti küüdś
◊ küünis
● liivi kīņtš 'küüs'
vadja tšüüsi 'küüs'
soome kynsi 'küüs; küünis'
isuri küns 'küüs'
Aunuse karjala künzi 'küüs'
lüüdi küńďž́ 'küüs'
vepsa künź 'küüs'
saami gazza 'küüs; kabi; sõrg'
ersa kenže 'küüs; kabi; sõrg'
mokša keńžä 'küüs; kabi; sõrg'
mari küč́ 'küüs; kabi; sõrg'
udmurdi giži̮ 'küüs; kabi; sõrg'
komi gi̮ž 'küüs; kabi; sõrg'
handi kŏš 'küüs'
mansi kwons 'küüs; küünis'
? neenetsi χada 'küüs; küünis'
? eenetsi koza 'küüs; küünis'
? nganassaani kәtu 'küüs'
? sölkupi k͔atә 'küüs; kabi; sõrg'
? kamassi kåda 'küüs; kabi; sõrg'
? matori kada 'küüs; kabi; sõrg'
Soome-ugri või uurali tüvi.

näpp2 : näpu : näppu 'sõrm; sõrmeots'
◊ näppama
● vadja näppi 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
soome näppi 'näpp, näpuots'
isuri näppi 'näpp, näpuots'
Aunuse karjala näppi 'kokkupandud pöial ja kaks esimest sõrme; näpuots; näpud, käsi; näpu(otsa)täis'
lüüdi ńäpp(i) 'näpp, näpuots'
vepsa ńäp 'näpp, näpuots; näpu(otsa)täis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näpsama, nippima ja noppima.

sõrm : sõrme : sõrme 'üks inimese labakäe viiest pulgataolisest lülidega esiosast'
○ kirderanniku sorm(i)
● liivi suoŗm 'sõrm'
vadja sõrmi 'sõrm'
soome sormi 'sõrm'
isuri sormi 'sõrm'
Aunuse karjala sormi 'sõrm'
lüüdi soŕm 'sõrm'
vepsa soŕm 'sõrm'
saami suorbma 'sõrm'
ersa sur 'sõrm'
mokša sur 'sõrm'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tippima2 : tippida : tipin 'ühelaadseid asju ükshaaval kuhugi pistma, torkama v (sisse) vajutama'
← alamsaksa stippen 'täppe, punkte tegema; puudutama (nt sõrme- v kepiotsaga); sisse kastma; teppima, tikkima'
← saksa stippen '(sisse) kastma; kergelt puudutama (v tõukama)'

trääs : trääsa : trääsa 'kahe sõrme vahele pistetud pöidlaots (põlgliku keeldumise, pilkamise vms osutamiseks)'
○ reas, trääsk, träss
← vene draznít’ 'õrritama, nokkima, kiusama, narri(ta)ma; ergutama, õhutama'
On arvatud, et kõigepealt on laenatud murretes tuntud tegusõna trääsmä 'pahandama, tõrelema, näägutama; kiskuma, rebima; puskama; peksma', millest hiljem on tuletatud nimisõna trääs.

vaks : vaksa : vaksa 'väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahekaugus rahvapärase pikkusmõõduna'
◊ vaksik
● liivi vaksā 'vaks'
vadja vaassa, vaahsa 'vaks'
soome vaaksa 'vaks'
isuri vaaksa 'vaks'
Aunuse karjala vuaksu 'vaks'
lüüdi voaks(e͔) 'vaks'
vepsa vaks 'vaks'
saami vuoksi 'vaks'
ersa vaks 'vaks'
mokša vaks 'vaks'
Läänemeresoome-mordva tüvi.