[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'
○ keed, kei
← alamsaksa kede, kedene 'kett'
Laenu muganemisel on sõnakuju keed (mis esineb veel murretes) ekslikult tõlgendatud mitmuse vormina ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kett. Vt ka kee2.

lausuma : lausuda : lausun 'ütlema, sõnama'
← balti
leedu klausti 'küsima'
läti klaust 'küsima'; klausīt 'kuulama'
● vadja lausua 'öelda; rääkida'
soome lausua 'öelda, väljendada, hääldada'
karjala rhvl lausuo 'öelda; nõiduda'
lõunasaami laavsedh 'taga rääkida; laimata'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

paotama : paotada : paotan 'pooleldi avama; ütlema, lausuma, sõnama'; mrd 'peitma' pagema

pilastama : pilastada : pilastan 'ära narrima, ära teotama'
← alggermaani *bilō(ja)n-
algskandinaavia *bilōn
rootsi van bila 'lõppema, otsa saama'; mrd 'murduma, katki minema'
islandi bila 'katki minema; painduma, järele andma; puuduma'
● vadja pilata 'rikkuda, raisata, kahjustada, hukutada; ära nõiduda v sõnuda'
soome pilata 'ära rikkuda, kahjustada, saastada'
isuri pilada 'ära rikkuda, kahjustada, hävitada'
karjala pilata 'kahjustada, hävitada, katki teha'
vepsa piloštada 'lõhkuda, hävitada'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Varem on peetud tuletiseks pila tüvest.

rõigas : rõika : rõigast 'lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim (Raphanus)'; mrd 'igasugune kollaste õitega põllu-umbrohi'
○ reigas
← alamsaksa redich, redik 'rõigas'
Tüve silbid on koondunud, vanas kirjakeeles on registreeritud varasem sõnakuju redikas. -as on eesti keeles lisatud liide.

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.

teie : teie : teid (mitmuse 2. isiku asesõna)
◊ te
● liivi teg, tēg 'teie'
vadja töö 'teie'
soome te 'teie'
isuri töö 'teie'
Aunuse karjala tüö 'teie'
lüüdi ťüö, tüö 'teie'
vepsa ťii̯ 'teie'
saami dii 'teie (3 või enam)'
ersa tiń 'teie'
mokša ťiń 'teie'
mari te 'teie'
udmurdi ti 'teie'
komi ti 'teie'
ungari ti 'teie'
nganassaani tēŋ 'teie'
sölkupi tē 'teie'
kamassi šiʔ 'teie'
matori tendä 'teie'
Uurali tüvi. te on algsem sõnakuju, teie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *teiδen.

tiin : tiinu : tiinu 'endisaegne pinnamõõt, umbes 1,1 ha'
← vene desjatína 'tiin, tessatin; kümnis'
Laenu muganemisel on säilinud üksnes laenuallika rõhuline osa. Rööpne sõnakuju tessatin (murretes tessand, tessandiin, tessantiin) on tõenäoliselt hilisem laen samast allikast, kuid on ka arvatud, et see on laenatud baltisaksa murde kaudu, ← baltisaksa Dessätine 'tiin, tessatin'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīno, tīnos-lānd, tīnemā, dessatīn, täsotīn 'tiin' ( mā ← maa, lānd selle tõlge).

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

troska : troska : troskat 'voorimehesõiduk; mitme inimese lahtine sõiduvanker'
○ roska
← vene dróžki (mitm) 'kaarik; troska'
← baltisaksa Droschka, Droschke 'voorimehesõiduk'
Baltisaksa sõna on laenatud vene keelest. Eesti sõnakuju viitab laenuvõimalusele baltisaksa murde vahendusel, kuid sõna võib olla ka laenatud vene keelest ning muganemisel muutunud ska-lõpuliste vene laenude sarnaseks.

veerima : veerida : veerin 'tähthaaval lugema'
← alamsaksa bōkstavēren 'tähthaaval lugema või ütlema'
Laen on muganemisel lühenenud, vanemas keeles on kasutusel olnud ka pikem sõnakuju pookstaveerima. Alamsaksa tegusõna on tuletis nimisõnast, mis on samuti laenatud, pookstav.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
● soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.