[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

kalasi : kalasi : kalasit 'puupulk võrgukudumiseks'
liivi kalāndõr, kalāndõks 'kalasi'
vadja kaluvi, kalain 'kalasi'
soome kalvoin, kalvin 'kalasi'
isuri kalavain, kallaave, kalve 'kalasi'
Aunuse karjala kaluin 'kalasi'
lüüdi kaluďim 'kalasi'
vepsa kaluďim 'kalasi'
saami guolladat 'kalasi'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna ulatuslik reeglipäratu varieerumine nii teistes läänemeresoome keeltes kui ka eesti murretes (kaladi, kalusi, kõlasi, kalts, kalsi) on kujunenud ilmselt mitmesuguste rahvaetümoloogiliste tõlgenduste tõttu, nt seostamisel sõnaga kala.

kee2 : kee : keed 'köie keere, säie'
Tõenäoliselt tüve kesi variant, mitmuse nimetava vormist keed moodustatud uus ainsuse nimetava vorm. Murretes tähendab kesi ka 'köie keere'. Uue nimetavavormi tekkele on võinud kaasa aidata rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga kee1.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
?rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

lontrus : lontruse : lontrust 'loru inimene v loom'
liivi lontõr 'hooletu, lohakas inimene'
Võib olla laenatud, ← saksa Lunterus, Luntrus 'päevavaras, logard' (peamiselt alamsaksa aladel). Muganemisel on võidud rahvaetümoloogiliselt seostada sõnaga lontima. Baltisaksa sõna Lontrus 'tölplane; kohmakas (ja saamatu) inimene' on peetud ka eesti laenuks. Teisalt on arvatud, et tuletis lontima tüvest.

loorber : loorberi : loorberit 'puu, mille kuivatatud lehti kasutatakse vürtsina (Laurus nobilis); loorberipuu kuivatatud lehed vürtsina'
alamsaksa lōrbere 'loorber'
Alamsaksa allikas on liitsõna: lōr- + bere 'mari'. Esialgu tähistati sõnaga loorberipuu vilju, sellest ka alamsaksa sõna teine osis.

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi maddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
poti
alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

raat1 : raadi : raati 'teatud sugukonda kuuluv lind (Prunellidae)'
traat
saksa -schrat liitsõnas Holzschrat 'pasknäär'
Rahvapärastes linnunimetustes paskraat, paskatraat, sarabutraat esinev tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud sugukonda Prunellidae kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina. tr-alguline murdevariant on arvatavasti kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga traat.

raibe : raipe : raibet 'suurema looma v linnu (mädanev) korjus, (halvustavalt) laip'
raip
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on murdesõnas rõibe, mille vaste on soome mrd roippeet (mitm) 'jäänused, riismed', on oletatud, et raibe võib olla tekkinud selle tüve segunemisel sõnaga raisk. raip on tuletusliiteta tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raip 'närukael, alatu inimene; korjus'; räip 'korjus'. Vt ka laip.

roop2 : roobi : roopi 'keelpilli osa, mis vahendab keele võnkumise pilli kõlakehale; šabloon võlvi või kaare ladumiseks'
Tõenäoliselt tüve roov reeglipäratu variant, mis on kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga roop1, roopima.

räpakas1 : räpaka : räpakat 'äkiline, tormakas; kärsitu, rutakas'
Võib olla tuletis samast tüvest, mis sõnas rabe2, ä esisilbis võib olla tekkinud nt segunemisel sõnaga räpakas2, räpp. Murretes on registreeritud ka tagavokaalseid sõnakujusid rapak(as), rabakas.

rääst : räästu : räästu 'kantsli kõlakatus'
Tõenäoliselt tüve räästas lühenenud variant, mis on tekkinud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga räästool.

sepp : sepa : seppa 'käsitööline, kes teeb põhiliselt tagudes metallist tarbeesemeid'; mrd 'pärm'
sepik
liivi siepā 'sepp; meister; painapuu, painard'
vadja seppä 'sepp; meister, ehitaja'
soome seppä 'sepp; osav, meisterlik'
isuri seppä 'sepp'
Aunuse karjala seppü 'sepp'
karjala seppä 'sepp; meister; pärm'
lüüdi šepp 'sepp'
vepsa sep 'sepp; pärm, juuretis'
saami čeahppi 'meister'
? ungari szép 'ilus'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Esialgseks tähenduseks on olnud osav, meisterlik; meister, nii moodustatakse sõnaga sepp igasugu meistrite nimetusi, nt kivisepp, kingsepp, aamissepp, laudsepp, müürsepp, ratassepp jt. Sepatöö tegijat nimetati varasemal ajal ka raudsepaks. Üksikutel juhtudel võib eesti keeles olla tegemist tõlkelaenudega alamsaksa ja saksa keelest, näiteks eesti kullassepp, vrd saksa Goldschmied 'kullassepp' ( Gold 'kuld' + Schmied 'sepp'). Eesti keelest on laenatud soome mrd sepikki 'sepik', baltisaksa Seppik 'sepik' ja võib-olla ka vene mrd sepik 'sepik' (← sepik). Vt ka rätsep.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
lõunaeesti tsiga
sea-
liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

sihverplaat : sihverplaadi : sihverplaati kõnek '(kella) numbrilaud; nägu'
sehverplaat, tsihverplaat
saksa Zifferblatt 'numbrilaud'; kõnek 'nägu'
Saksa allikas on liitsõna: Ziffer 'number' + Blatt 'leht', järelosis on rahvaetümoloogiliselt seostatud sõnaga plaat.

tengelpung : tengelpunga : tengelpunga 'rahakott'
tenkelpuus
baltisaksa Denkelbuch 'kirjatasku, taskuraamat, märkmik'
Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: laenuallika esiosist on seostatud ja häälikuliselt kohandatud sõnaga teng1, mis on mõjutanud ka sõna tähendust, järelosis on asendatud tähenduselt sobiliku sõnaga pung2.

trulling : trullingu : trullingut 'pisike keha katva limakihiga mageveekogude põhjakala (Nemachilus barbatus)'
trülling
?alamsaksa grundele, grundelink 'rünt'
On arvatud, et laen on tugevasti moondunud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga (t)rull, rull. Samast allikast võib olla laenatud ka rünt.

ulm : ulma : ulma 'unenägu, unelm'
ulme
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Võimalik impulss-sõna on unelm. Kokkulangevus araabia sõnaga ‛ulm 'uni' on ilmselt juhuslik.

vuks- liitsõnas vukssaag 'käsisaag'
saksa Fuchsschwanz 'rebasesaba; käsisaag'
Laenuallikas on liitsõna, Fuchs 'rebane' + Schwanz 'saba'. Liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent asendatud sisult sobiva sõnaga. Murdeti esineb ka tervikuna laenatud liitsõna vuksvants.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur