[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

kasakas : kasaka : kasakat 'riigi äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. sajandil; 18. sajandist kuni 1917. aastani neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane; valla- v mõisa käskjalg'
○ kasak, kassak(as), kaatsakas, katsak
← vene kazák 'kasakas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kásak 'kasakas'.

kiin3 : kiini : kiini 'terariist võsa ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks'
○ kiim, kiil
← läti šķīnis 'terariist võsa raiumiseks, nuga peergude kiskumiseks'
Murdevariandid peegeldavad eesti keele siseseid juhuslikumat laadi häälikuarenguid.

kärr : kärri : kärri 'puust mürariist, käristi' kärisema

luuletama : luuletada : luuletan 'värsse looma'; kõnek 'fantaseerima, luiskama, valetama'
● soome luulla 'arvata; oletada; kujutleda'
saami lollat 'kahtlustada, armukade olla'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti murretes on ka tegusõna luulema 'arvama'. Tuletis luule 'värsskõne' on eesti keeles 19. sajandist. Vt ka luul.

mõla : mõla : mõla 'aerust lühema labaga (mittepaariline) tullita sõuderiist; sellist sõuderiista meenutav segamisriist'
○ kirderanniku mela
● vadja mõla 'mõla, aer; segamisriist'
soome mela 'aer'
Aunuse karjala mela 'mõla, aer'
lüüdi mela 'aer'
vepsa mela 'aer'
saami mealli 'aer; rasvauim'
ersa miľe 'aer; segamisriist'
mokša miľä, mǝľä 'aer; segamisriist'
? komi maľ 'aer'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi.

nuga : noa : nuga 'terariist käsitsi lõikamiseks; tööriista vms lõikav osa'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome mrd nykä 'väike kulunud nuga', Aunuse karjala ńügä 'lühike nüri, tömp ese; nöbi, nosu, konts' ja vepsa ńüga 'vana kulunud nuga'. Eesti keelest on laenatud vadja nuka 'noake [?]' ja isuri nuga 'nuga'.

nüri : nüri : nüri 'halvasti lõikav; tömp'
○ lõunaeesti nühr
● vadja nüri 'nüri'
soome mrd nyrhi 'nüri terariist (kirves, puss)'
isuri nürhi 'nüri; nüri kirves'
karjala nürhi 'nüri kirves'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nuriat, norot 'nüri, tömp'.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

regi1 : ree : rege 'kahel jalasel libisev looma(de)ga veetav veo- ja sõiduriist'
← balti *rāgēs
leedu ragės, rogės 'regi'
läti ragavas 'regi'
● liivi re’ggõz 'regi'
vadja retši 'regi'
soome reki 'regi, saan'
isuri regi 'regi, saan'
Aunuse karjala regi 'regi; koorem'
lüüdi regi 'regi; koorem'
vepsa reǵi 'regi; (ree)koorem'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Regge 'regi'.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
← balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
● vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'