[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

kurat : kuradi : kuradit 'religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kura ja/või kuri. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kurat (sõimusõna), eestirootsi korat (sõimusõna), läti mrd kurrata 'kurat' ja soome mrd kuratti (sõimusõna).

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

narts : nartsu : nartsu 'kalts'
? ← balti
preisi northe, nurtue 'särk'
● liivi nōrtsak (sõimusõna)
soome mrd nartsu, narsu 'kalts, räbal'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades niru ja näru. Liivi ja soome vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.

pärgel : pärgli : pärglit 'kurat, pagan (ka kirumissõnana)' pergel
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

santlaager : santlaagri : santlaagrit 'logeleja, tuuletallaja'
Ilmselt saksa laen, ← saksa Schandluder (sõimusõna liiderliku naise kohta), mis on eesti keeles rahvaetümoloogiliselt moonutatud.