[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
← balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
● liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
● vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kirgas2 : kirka : kirgast 'särav, hele; säravalt puhas, selge'; mrd 'kõbus, terve, elurõõmus'
← soome kirkas 'ere, erk; hiilgav, särav, hele; läbipaistev; selge, puhas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud kirderannikumurretes, kus on samuti tegemist soome laenuga.

kits : kitse : kitse 'veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; metskits (Capra)'
← saksa Kitz(e) 'metskitsetall; mägikitsetall; kitsetall'
Eesti keelest on laenatud vadja kittsi 'kits; kitsetall' ja isuri kitsi 'kits'.

lammas : lamba : lammast 'sõraline villkattega imetaja (Ovis)'
← alggermaani *lamƀaz
vanaislandi lamb '(lamba)tall'
vanarootsi lamb '(lamba)tall'
gooti lamb 'lammas'
● liivi lāmbaz 'lammas'
vadja lammas 'lammas'
soome lammas 'lammas'
isuri lammas 'lammas'
Aunuse karjala lammas 'lammas'
lüüdi lambaz 'lammas'
vepsa lambaz 'lammas'
Eesti keelest on laenatud läti mrd lamma 'suur lammas'.

pull1 : pulli : pulli 'isane veis (paarituseast alates), sõnn; isane põder vm sõraline isasuluk, harvem ka muu isasloom'
← alamsaksa bulle 'sõnn, pull'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja bulli 'pull'.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
? ← balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
? ← balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
● liivi põ’ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
○ lõunaeesti tsiga
◊ sea-
● liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

sokk2 : soku : sokku 'mitme sõralise isasloom'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, looma häälitsuse järgi. Vt ka sokutama.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

vill1 : villa : villa 'lamba või muu sõralise karvad ja neist saadav kiud'
← balti
leedu vilna 'vill'
läti vilna 'vill'
preisi wilna 'pintsak, kuub'
● liivi vīla 'vill'
vadja villa 'vill, villane riie'
soome villa 'vill, villane riie'
isuri villa 'vill'
Aunuse karjala villu 'vill; habemeude'
lüüdi vill(e͔) '(lamba)vill'
vepsa vill 'vill'