[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

ahastama : ahastada : ahastan 'meeleheitel, suures hingevalus olema, seda väljendama' ahas

amps : ampsu : ampsu '(hammustatud) suutäis'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
alamsaksa elefant 'elevant'
saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

hiib : hiiva : hiiba 'peen sete'
?balti
leedu šyvas 'hallikas', mrd šyvas 'kali'; syvas (hrl mitm syvai) 'mahl'
preisi sywan 'hall'
vadja iiva 'pärm; (leiva)juuretis'
soome hiiva 'pärm; pärmseen'
isuri hiiva 'pärm'
karjala hiiva 'pärm'
Vanemast murdekeelest registreeritud tüvi on keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele võetud. Isuri ja karjala sõnad on arvatavasti laenud soome keelest.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

kahi2 : kahja : kahja 'kübaramust, raudvitriol'; mrd 'potisinine; värvivedelik; värvipära; õlle- või kaljapära'
● ? soome mrd kahja liitsõnas kahjaleipä 'halb, vilets leib', kahelo, kahero 'halb, vilets leib'
Häälikuliselt ja tähenduslikult on võimalik, et sama tüvi mis kahi1, kuid kuna murdelevik on suures osas erinev, siis on peetud eri päritoluga tüveks.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
koomal, koondama, koos1
vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', kooos 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

kubermang : kubermangu : kubermangu 'mitmes riigis (Tsaari-Venemaal jm) suurim haldusüksus'
saksa Gouvernement 'kubermang'

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
kirderanniku korv
kõrval
liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

lible : lible : liblet 'õhuke leheke v helves'
vadja libla, liblõ 'lible, ebe; kõõm', libli 'lible, leheke', liblo '(kaera)lible (kaeratera kesta kattev lible); (kase)tohulible'
soome mrd liula 'õhuke viil, helves, kübe'
isuri liblu, libla '(kaera)lible'
? saami van lable, lablok 'liblikas'
? Lule saami lablōtit 'suuri lumehelbeid sadada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi liblar (mitm) 'väljapekstud kaeralibled'. Vt ka liblikas.

lonks : lonksu : lonksu 'sõõm, suutäis'
klõnks, lõnks, plõnksuma
liivi klunkš 'lonks'
vadja klonksu 'lonks'
isuri klonksu 'lonks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

morsk : morsa : morska 'Arktika suurim, pikkade ülakihvadega loivaline, merihobu (Odobenus rosmarus)'
vene morž 'morsk, merihobu'
Vene keelde on sõna laenatud karjala v saami keelest, karjala mursu 'morsk', saami morša 'morsk'.

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

number : numbri : numbrit 'arvu tähistav sümbol; mingis järjestuses vms kellegi kohta märkiv arv; teatud kindla numbriga ese, objekt v isik; etteaste mingis eeskavas'
nummer, lumber
saksa Nummer 'number; suurus (nt riietusesemel); etteaste'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina numerus 'arv, number'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, klamber). Samatüveline tegusõna nummerdama võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa nummern 'nummerdama'.

orel : oreli : orelit 'mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul'
õrel, (h)örül
alamsaksa orgel, örgel 'orel'
Laenu häälikuline kuju kajastab Eesti alal kõneldud alamsaksa murde hääldust.

paiskama : paisata : paiskan 'hooga heitma, viskama v tõukama; kedagi v midagi suures koguses kuhugi toimetama, suunama; teravat, ägedat hooga (välja) ütlema'
soome paiskata 'paisata, visata, heita'
karjala paiskata 'heita, ümber lükata, lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

pala : pala : pala 'korraga hammustatav v suhu võetav tükk, suutäis; lühike teos, selle osa; (väike) tükk v osa'
liivi palā 'lõik, tükk, osa'
vadja pala 'tükk'
soome pala 'tükk; suutäis'
isuri pala 'tükk'
Aunuse karjala pala 'lõik, tükk'
lüüdi pala 'tükk'
vepsa pala 'tükk'
saami van buola 'tükk'
ersa pal 'leiva-, lihatükk'
mokša pal 'liha'
? mari pultə̑š 'tükk, jupp'
? komi palak 'kiht; tükk'
handi pul 'tükk, suutäis'
mansi pūl 'tükk, suutäis'
ungari falat 'tükk, suutäis'
neenetsi paľe- 'sööma, neelama'
sölkupi poli̮- 'neelama'
Uurali tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas põlema.

pau : paua : paua 'liik kõige suuremaid pärleid'
● ? liivi bōga- liitsõnas bōga-pǟ 'konnakulles; loom, kelle pea on suurem kui keha'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

raba1 : raba : raba 'õlle v kalja tegemisel järelejäänud vm paks pudrutaoline mass'
algskandinaavia *draƀa-
rootsi drav '(õlle- v kalja)raba'
liivi rabād (mitm) '(õlle- v kalja)raba'
vadja rapa '(õlle- v kalja)raba'
soome rapa '(õlle- v kalja)raba; meski; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas'
isuri raba '(õlle- v kalja)raba'
Aunuse karjala raba '(õlle- v kalja)raba; sisikond'
lüüdi raba 'raba, sade, pära; meski'
vepsa raba '(õlle- v kalja)raba; rukkijahust juuretis naha töötlemiseks'
Vt ka raba2.

salv-3 liitsõnas salvrätik 'suurätik'
alamsaksa salvete 'servjett, salvrätik'
Liitsõna on eesti keeles tekkinud tõenäoliselt rahvaetümoloogia tulemusel: salvet > salvrätt > salvrätik. Seda on võinud soodustada ka alamsaksa variant salvjett, mida hääldati zalvže·d.

sepp : sepa : seppa 'käsitööline, kes teeb põhiliselt tagudes metallist tarbeesemeid'; mrd 'pärm'
sepik
liivi siepā 'sepp; meister; painapuu, painard'
vadja seppä 'sepp; meister, ehitaja'
soome seppä 'sepp; osav, meisterlik'
isuri seppä 'sepp'
Aunuse karjala seppü 'sepp'
karjala seppä 'sepp; meister; pärm'
lüüdi šepp 'sepp'
vepsa sep 'sepp; pärm, juuretis'
saami čeahppi 'meister'
? ungari szép 'ilus'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Esialgseks tähenduseks on olnud osav, meisterlik; meister, nii moodustatakse sõnaga sepp igasugu meistrite nimetusi, nt kivisepp, kingsepp, aamissepp, laudsepp, müürsepp, ratassepp jt. Sepatöö tegijat nimetati varasemal ajal ka raudsepaks. Üksikutel juhtudel võib eesti keeles olla tegemist tõlkelaenudega alamsaksa ja saksa keelest, näiteks eesti kullassepp, vrd saksa Goldschmied 'kullassepp' ( Gold 'kuld' + Schmied 'sepp'). Eesti keelest on laenatud soome mrd sepikki 'sepik', baltisaksa Seppik 'sepik' ja võib-olla ka vene mrd sepik 'sepik' (← sepik). Vt ka rätsep.

sõõm : sõõmu : sõõmu 'lonks, suutäis; ühe korraga kopsudesse tõmmatav kogus õhku v suitsu'
liivi sēmḑa 'piim'
soome siemaista 'lonksata; rüübata'
ersa śimems 'jooma'
mokša śiməms 'jooma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
taig-2, tainas
alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

vapsik : vapsiku : vapsikut 'suurim ühisherilane (Vespa crabro)'
vaablane
balti
leedu vapsva 'herilane'
läti mrd vapsene 'herilane'
preisi wobse 'herilane'
liivi vaps 'herilane'
vadja vaapsalain, vaapsia 'vaablane, vapsik; herilane'
soome vaapsahainen 'herilane; mesilane; kimalane'
isuri vaapsahain 'herilane'
karjala voapsahaine 'herilane'
lüüdi vuapsahaine 'herilane'
vepsa bapshaine 'herilane'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome keeltes mitmesuguseid liiteid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur