[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
← alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
● vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
● soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
← balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
● liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

jupp : jupi : juppi 'lühem, väiksem osa v tükk millestki suuremast'
● ? soome mrd jupittaa 'lühikeste sammudega astuda'
? karjala jupittoa 'lühikeste sammudega astuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt on sama tüvi sõnas jubin. Lähedane tüvi on nt sõnades jupsima ja jump.

järv : järve : järve 'suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega'
? ← balti i̯aur-
leedu jaura 'soo'
● liivi jōra 'järv'
vadja jarvi 'järv'
soome järvi 'järv'
isuri järvi 'järv'
Aunuse karjala järvi 'järv'
lüüdi ďäŕv 'järv'
vepsa järv 'järv'
saami jávri 'järv'
ersa eŕke 'järv'
mokša äŕχkä 'järv'
mari jer 'järv'; mrd 'jõgi'
Volga keelte vasted võivad olla rööplaenud.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kalkvel 'nõretamiseni märg'
On arvatud, et tuletis peamiselt vanemast murdekeelest registreeritud tegusõna kalkuma 'juurde võtma, kasvama, suurenema, paisuma' v-kesksõnast. Sel juhul on sõnas läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd kalkota, kalkkoa 'paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda'.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
← alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
● liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
← alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
● vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
← balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
● liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
● soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.

künnap : künnapu : künnaput '(suurem) kõõlus'; mrd 'künnapuu'
Liitsõna künnapää või künnapuu lühenemisel tekkinud tüvi, künna-, pea1 ja puu.

küür : küüru : küüru 'suurem kühm seljas'
○ lõunaeesti kükr
● soome kyyry 'küürus, kumar, kühmus'
isuri küürü 'küürus, kumer, kühmus'
Aunuse karjala kügrälleh 'küürus, kummargil'
karjala kükrä 'küür'
? saami guvri 'küür'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kīr 'küür' ja eestirootsi keer 'küür'.

laatuma : laatuda : laatun 'kokku valguma, suuremat kogumit moodustama'
Võib olla vanarootsi laen, ← vanarootsi plāta 'tasane pind' .

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lame : lameda : lamedat 'tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta)' lamama

lomp : lombi : lompi '(suurem) loik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et võib olla tüve lamm variant või saadud sõnade lamm ja lomm segunemisel. Eesti keelest on laenatud läti lumpis 'lomp'.

lõhe : lõhe : lõhet '(hrl suurem, sügavam, laiem) pragu' lõhkema

läitma : läita : läidan 'süütama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab tule süttimisel tekkivat häält. Sel juhul sama tüvi mis murdesõnas läginema 'põlema hakkama, järjest suurema leegiga põlema', mille läänemeresoome vasted on vadja läkisä 'valjusti lobiseda, laterdada', soome läkistä 'käratseda, lärmata', isuri läädä 'rääkida, juttu ajada', lägäellä 'rääkida'. Ühtlasi võib olla sama tüvi mis sõnas läkastama.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
● liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

mõis : mõisa : mõisat ~ mõisa 'feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. sajandi põllumajanduslik suurmajand'
● liivi mȯizõ 'mõis'
vadja mõisa 'mõis'
soome moisio 'uudismaa; mõis, suurtalu'
isuri moisoo 'mõis, suurtalu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti muiža 'mõis' ning soome mrd moisniekka 'mõisaomanik; mõisavalitseja', isuri moisnikka 'mõisnik', eestirootsi måisnik(k) 'mõisaomanik' (← mõisnik). Eesti keelest võib olla laenatud vene mýza 'maamaja, mõis'.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
◊ paistetama
● liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

parv1 : parve : parve 'samast liigist lindude, putukate v kalade suurem kogum'
● vadja parvi 'hulk, rühm'
soome parvi 'parv, hulk'
isuri parvi 'parv, hulk'
Aunuse karjala parvi 'parv'
lüüdi parvi 'parv, hulk'
handi pŏr 'parv, kari'
Soome-ugri tüvi. Võib olla sama tüvi mis parv2.

pau : paua : paua 'liik kõige suuremaid pärleid'
● ? liivi bōga- liitsõnas bōga-pǟ 'konnakulles; loom, kelle pea on suurem kui keha'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi.