[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

niitma : niita : niidan 'vikatiga vms taimi maha lõikama; villa (vm karva) pügama'
◊ niit2
← alggermaani *sneiþan-, *snīþan-
vanaislandi sníða 'lõikama'
vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'
● liivi nītõ '(heina) niita'
vadja niittää '(sirbiga vilja) lõigata; (lambaid, juukseid) pügada; habet ajada'
soome niittää '(heina) niita; (vilja) lõigata'
isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'
Aunuse karjala niittiä '(heina) niita; (vilja) lõigata'
lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
vepsa ńitta '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

padrik : padriku : padrikut 'tihe (risune ja niiskevõitu) võsa(mets)'
● ? soome mrd patero 'väike nõgu, umbjärv', paterikko 'koht, kus on selliseid nõgusid'
? karjala pateroine 'väike järv', patura 'madal süvend, auk'
On arvatud, et esialgne tähendus on võinud olla 'katlakujuline madalam koht, kus kasvab võsa, eeskätt pajuvõsa', sel juhul võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas padu1. Eesti keelest on laenatud eestirootsi patrik 'võsamets, soomaa'; padrik 'tihe soine noor mets' ja baltisaksa Paddrik 'võsa(stik), tihnik'.

parukas : paruka : parukat 'pea kuju järgivale (riidest) alusele kinnitatud juustest v juuksesarnasest materjalist kate, mis asendab v varjab kandja oma juukseid'
← saksa Perücke, kõnek Parucke 'parukas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi parok 'parukas (eelkõige pikkade juuste kohta)'.

salk2 : salgu : salku 'väike tutt, kahl juukseid, karvu vms' salk1

suitsed : suitsete : suitseid (mitm) 'valjaste suuosa, suurauad; suuraudadega päitsed, valjad' suu

tanu : tanu : tanu 'juukseid varjav abielunaise peakate; muu sellelaadne naise peakate'
● soome tanu 'tanu'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et võib olla sama tüvi kui soome tano 'tohuriba', mis on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on rootsi mrd tana, tåna 'side, mähe'. Sõnade erineva leviku tõttu on selles kaheldud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tano 'tanu, abielunaise peakate; piduliku riietusega juustes kantav lehv' ja vene mrd taník '(eestlaste) tanu'.

trükkima : trükkida : trükin 'teksti, jooniseid jm kujutisi plaadilt v silindrilt, mille pealispinnal on värvi ülekandvad elemendid, paberile vm materjalile paljundama; riiet, nahka vm materjali mustriga katma (masinaga v käsitsi); kirjutusmasinal kirjutama'
○ rükkima
◊ trügima
← alamsaksa drucken 'pigistama, pressima, vajutama; tunglema, tõuklema, (end) suruma; vaikselt olema, vaikselt eemalduma; trükkima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline trükk, ← alamsaksa druck 'surve, rõhumine, ahistus', ning võib-olla ka trükkal. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, trukk. Sõnas trügima on tüve tähenduslikult eristunud variant, mille häälikulist kuju on tõenäoliselt mõjutanud lähedased tüved, nt nügima, togima. Eesti keelest on laenatud vadja trükkiä '(õmblusmasinaga) tikkida, teppida'.

tukk1 : tuka : tukka 'otsmikule ulatuvad juuksed; salk, kahl juukseid, juuksed; väike puude salk, ka muude taimede puhmas v tutt avamaastikus'
● vadja tukka '(juukse)tukk, -tutt, -salk; tutt, tups; (tähisena kasutatav) heina- või õletuust'
soome tukka 'juuksed; otsmikule ulatuvad juuksed'
isuri tukka 'juuksed'
Aunuse karjala tukku 'juus, juuksekarv; (mitm) juuksed'
lüüdi tukk(e͔) 'juus, juuksekarv; (hrl mitm) juuksed'
vepsa tukad (mitm) 'juuksed'
koltasaami tå´ǩǩ 'hobuselakk, tutt, tups'
Kildini saami tokk 'kassi v koera turjakarvad'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tõlk : tõlgi : tõlki 'see, kes teksti (hrl suuliselt) ühest keelest teise vahendab'
← vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra hilisem laen samast allikast on tolk2.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.