[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sirel : sireli : sirelit 'ilupõõsas (Syringa)'
○ sirin(as), siriin, sireen, sil(l)er, tsir(r)el, tsirrin, riin(ipuu), triin
← baltisaksa Syrene, Sirene 'sirel'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina syringa 'sirel'.

sorima1 : sorida : sorin 'otsides, valides, vaadeldes vm sihil sobrama, tuhlama, tuhnima'
● vadja soria 'sorida; (villu) vatkuda'
soome mrd soria 'torkida, sorkida, näppida; askeldada, sehkendada'
Aunuse karjala šorie 'osavalt v energiliselt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas sorama.

sorima2 : sorida : sorin 'trossi, vaieri v keti abil esemeid kinnitama'
← saksa sorren 'köiega kinnitama'

sudima1 : sudida : sudin '(pingutusega) ajama, sundima'; mrd 'hukka mõistma, hurjutama; määrama, otsustama'
← vene sudít’, posudít’ 'otsustama; kohut mõistma; osaks saada laskma, määrama'
On ka arvatud, et selle laentüve vaste on sudima tähenduses 'karistama, peksma', sudima2. Laenatud on ka tüve vanavene vaste, sundima.

sudima2 : sudida : sudin 'rasket tööd tegema, pingutades töötama, rassima (sageli nigelate tulemustega); peksma, sugema'
? ← vene zudít’ 'õrritama, nokkima; peale käima, tüütama; peksma, taguma; (pähe) tuupima (koolipoiste keeles)'
Vt ka sudima1.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

surkima : surkida : surgin 'torkima, pistma'
○ lõunaeesti tsurkma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sorkima.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
◊ suru,surve
● liivi su’rrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

susima : susida : susin 'torkima, suskima; tagaselja rääkima, peale kaebama, urgitsema'
◊ susisema, sussitama, sussutama
● soome van srmt susuttaa 'last magama kussutada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sisisema, sosisema, suisutama, suskama, vusisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt rootsi susa 'kohisema, mühisema; sahisema', lastek sussa 'tuduma', alamsaksa susen 'kohisema, vihisema', sussen 'last magama laulma'. Vt ka suss.

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
◊ uurakil, uure
● vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.