[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
← algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
● liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

toss3 : tossu : tossu kõnek 'teatud spordijalats, botas'
← soome tossu 'tuhvel, suss; teatud spordijalats'
Sõna kuulub uusimate kõnekeelsete laenude hulka. Varem on osaliselt samast allikast laenatud murdesõna tossud, tossid, tossod 'sussid' (osaliselt ← soomerootsi tossa 'kaltsunutsak, heinatuust; vilets sukk; sukalaba, mis pandi jalga, kui toas käidi jalanõudeta', see on ka soome sõna laenuallikas).

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
○ ripp, trips, rips
← alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
← saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.

töbi : töbi : töbi 'väike ja lühike, nöbi; miski v keegi väike ja lühike; juhmakas'
● soome töpö 'sabajupp; töbi, tömp, tölp, nudi'
Aunuse karjala töpöi 'jalatsi peale tõmmatav sukalaba, suss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt tobi ja nöbi.