[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kiilas : kiila : kiilast 'libe, sile; läikiv; täiesti karvkatteta, juusteta'
kiiluma2
liivi kīļaz 'libe, sile'
vadja tšiilata 'särada, läikida, sätendada, hiilata'
soome kiiltää 'läikida, helkida, sätendada, hiilata'
isuri kiilua 'hiilata, helkida'
karjala kiilteä 'hiilata, helkida'
Lule saami kiltēt 'hiilata, helkida'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka kiiluma1.

muinas- 'muistne' muu

siiras : siira : siirast 'avameelne, otsekohene; ehtne, puhtsüdamlik'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnaks on võinud olla prantsuse sincere 'otsekohene, siiras' või vene mrd širyj 'otsekohene, avameelne, ehe'.

siivas : siivsa : siivsat ~ siivast 'puhas, korralik; kombekas, sünnis'
siivutu
vadja siivo 'puhtus, kord; puhas, korralik, siivas'
soome siivo 'puhas, korras; korralik, kombekas, viisakas, kena; kord'
isuri siivo 'kord; puhastamine, koristamine'
karjala siivo 'puhtus, kord, selgus; puhas, heade kommetega'
saami divvut 'parandada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Kirderannikumurretes tuntud tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul.

suisa 'lausa, otse, päris; avalikult'
Tõenäoliselt sõna suu vana omastusliitega viisiütleva käände vorm, mille esialgne tähendus on võinud olla '(oma) suuga'. Vähem tõenäoliseks on peetud seisukohta, et sama tüvi mis sugu1.

suits : suitsu : suitsu 'põlemisel v kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu; sigaret, pabeross; majapidamine, talu, pere'
lõunaeesti tsuits
vadja suisu 'suits', suitsuttaa 'suitsutada'
soome suitsuke 'viiruk', suitsu van srmt 'suits'; mrd 'lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits'
karjala šuittša 'udu'
? saami mrd čokčet 'pritsuda, pursata'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
lõunaeesti säünäss
vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur