[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
liivi ab- liitsõnas ab-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

halb : halva : halba 'oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne; negatiivsete eetiliste omadustega; mingis suhtes ebasoodus'
vadja rhvl alpa 'halb'
soome halpa 'odav; väheväärtuslik, tühine; lihtne'
isuri halva 'odav'
Läänemeresoome tüvi. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *salwa-z, mille vaste on nt norra mrd sal 'kahvatu; jõuetu, nõrk'. Salatsi liivi alu 'halb' on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

kaasa : kaasa : kaasat 'üks abielupool teise abielupoole suhtes' kaasas

kartma : karta : kardan 'hirmu tundma, mitte julgema midagi teha; midagi halba oletama; midagi ebameeldivaks pidama ja seda mitte sallima; millegi suhtes tundlik olema, midagi mitte taluma'
liivi kartõ 'hirmu tunda; tundlik olla'
vadja karttaa 'hirmu tunda; vältida, hoiduda'
soome karttaa 'vältida, eemale hoid(ud)a'
isuri karttaa 'hirmu tunda; vältida, eemale hoid(ud)a'
Läänemeresoome tüvi.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kitsi : kitsi : kitsit 'ülemäära kokkuhoidlik, ihnsusele kalduv; mingis suhtes tagasihoidlik, midagi napilt väljendav v esitav' kitsas

kõrk : kõrgi : kõrki 'teistele inimestele ülalt alla vaatav, teiste suhtes üleolev, ülbelt uhke'
kirderanniku kork, lõunaeesti kork
liivi kȭŗka 'kõrk, uhke, upsakas'
Tõenäoliselt kõrge tüve variant. Liivi sõna võib olla laenatud eesti keelest.

käituma : käituda : käitun 'ümbruskonna välismõjude suhtes teatud viisil reageerima' käima

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
?alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
?alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

naaber : naabri : naabrit 'isik, pere vms teise kõrvuti, lähestikku elava v asuva isiku, pere vms suhtes'
alamsaksa naber 'naaber'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi nābär 'naaber'.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
peiu
?alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
?balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● ? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

preili : preili : preilit 'vallaline (noor) naine, (peenema olekuga) neiu; kõrgemast soost v kõrgemal positsioonil olev neiu alamalolijate suhtes'
saksa Fräulein 'preili, neiu'
Saksa allikas on tuletis tüvest, mille alamsaksa või saksa vaste on laenatud sõnas proua.

rahu3 : rahu : rahu 'riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
vadja rauha 'häirimata olukord; rahulik, vaikne'
soome rauha 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
isuri rauha 'sõja puudumine; häirimata olukord'
Aunuse karjala rauhu 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord; rahulik'
Läänemeresoome tüvi.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

salk1 : salga : salka 'mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk; mingi suurema organiseeritud rühma allüksus'
salk2
vadja salkka '(rahva)hulk, salk'
On arvatud, et võib olla tuletis salu tüvest.

sõltuma : sõltuda : sõltun 'kellegagi v millegagi (põhjuslikus) seoses v suhtes olema; mõjutatud olema, olenema' sõltus

tark : targa : tarka 'selge, terava mõistusega, rohkete vaimuannetega, intelligentne; mõistlik, õige, otstarbekas; heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja'
vadja tarkka 'terava mõistusega, intelligentne; osav; posija'
soome tarkka 'täpne, punktipealne; täpselt tabav v töötav; terane, tähelepanelik; range, nõudlik, põhjalik'; mrd 'hell (valu suhtes); kiire, väle; tähtis; raske, keeruline'
isuri tarkka 'täpselt tabav; erksa tähelepanuvõimega, tark, arukas; kokkuhoidlik'
Aunuse karjala tarku 'erk, terav (meelte kohta); kokkuhoidlik; hoolas, põhjalik, ettevaatlik; täpne, täpsust vajav; täpselt tabav'
lüüdi tark 'kitsi; kokkuhoidlik'
vepsa tark 'tark, nutikas, andekas; korralik'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste on ka ersa tarka 'koht, ase', kuid seda ei ole ei häälikulistel ega semantilistel põhjustel tõenäoliseks peetud. Vt ka targema.

truu : truu : truud 'selline, kes kiindumusest v kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav; (tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv; millegagi täpses vastavuses olev'
ruu, pruu, trui
alamsaksa truwe 'ustav, truu, truusüdamlik'

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *dhuH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

tütar : tütre : tütart 'naisisik oma vanemate suhtes, otsene naissoost järglane'
tüdruk
balti
leedu duktė 'tütar'
preisi duckti 'tütar'
liivi tidār 'tütar'
vadja tütär 'tütar; (hrl mitm) tüdrukud, neiud'
soome tytär 'tütar'
isuri tüär 'tütar'
Aunuse karjala tütär 'tütar'
lüüdi ťüťär 'tütar'
vepsa ťütar 'tütar'
lõunasaami daktere '(abielus) tütar'
On arvatud, et tüve vasted on ka ersa ťejťeŕ 'tüdruk, neiu; tütar' ning mokša śťiŕ 'tüdruk; tütar', kuid see on kaheldav. Ersa sõna võib olla rööplaen mõnest teisest samatüvelisest balti allikast. Vt ka titt.

upsakas : upsaka : upsakat 'endast liiga palju pidav, teiste suhtes üleolev'
On arvatud, et tuletatud sõna uppis tüvest, < *uppi-sa-kkas. Upsakas on see, kes oma nina püsti (uppi) ajab.

vasak : vasaku : vasakut 'keha keskjoonest südame pool asuv, vaataja suhtes tema südame pool asuv'
soome vasen 'vasak'
karjala vasen 'vasak'
neenetsi waďiśejᵊ 'vasak'
eenetsi bazi 'vasak'
nganassaani bǝžiǝ 'vasak'
sölkupi kuə̑ti 'vasak'
matori bādi 'vasak'
Uurali tüvi.

vend : venna : venda 'poiss v mees oma vanemate teiste laste suhtes'
On arvatud, et reeglipäratu variant tüvest veli. Soome vananenud tervitussõna venno võib olla laen eesti keelest.

vihkama : vihata : vihkan 'kellegi suhtes vaenulikult meelestatud olema'
?algindoiraani *dviš- 'vihkama'
sanskriti dviṣ- 'vihkama'
liivi vijjõ 'vihata'
vadja vihata 'vihata'
soome vihata 'vihata'
isuri vihata 'vihata'
Aunuse karjala vihata 'vihata'
Teisalt võib olla tuletis tüvest viha. -k- on tekkinud astmevahelduslike tüvede analoogial.

õde : õe : õde 'tüdruk v naine oma vanemate teiste laste suhtes'
kirderanniku ode
On arvatud, et tüve sõtse variant, mis on kujunenud selle laenamisel lõunaeesti murretest läänemurdesse, kust see on levinud teistesse põhjaeesti murretesse. Oletus on kaheldav nii häälikuliselt kui ka tavatu levikutee poolest.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
ümar, ümmardama, ümmargune
?alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur