[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahastama : ahastada : ahastan 'meeleheitel, suures hingevalus olema, seda väljendama' ahas

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
← alamsaksa elefant 'elevant'
← saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

harjus : harjuse : harjust 'suure seljauimega lõhetaoline mageveekala, ärn (Thymallus thymallus); rangipuu sarvekujuline ülaots' hari

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
← balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
● liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
← rootsi holme 'laid, väike saar'
← eestirootsi holm 'laid'
← soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
← balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
● liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

inglise 'Suurbritannia saarel elavale germaani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa englisch 'inglise'

ingver : ingveri : ingverit 'suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale); selle taime droogina kasutatav kuivatatud juurikas'
← alamsaksa ingever 'ingver'

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
◊ jämune
● liivi ja’mdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

järv : järve : järve 'suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega'
? ← balti i̯aur-
leedu jaura 'soo'
● liivi jōra 'järv'
vadja jarvi 'järv'
soome järvi 'järv'
isuri järvi 'järv'
Aunuse karjala järvi 'järv'
lüüdi ďäŕv 'järv'
vepsa järv 'järv'
saami jávri 'järv'
ersa eŕke 'järv'
mokša äŕχkä 'järv'
mari jer 'järv'; mrd 'jõgi'
Volga keelte vasted võivad olla rööplaenud.

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
← soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kahi2 : kahja : kahja 'kübaramust, raudvitriol'; mrd 'potisinine; värvivedelik; värvipära; õlle- või kaljapära'
● ? soome mrd kahja liitsõnas kahjaleipä 'halb, vilets leib', kahelo, kahero 'halb, vilets leib'
Häälikuliselt ja tähenduslikult on võimalik, et sama tüvi mis kahi1, kuid kuna murdelevik on suures osas erinev, siis on peetud eri päritoluga tüveks.

kalpsama : kalpsata : kalpsan 'hüppama, volksama; suurte hüpetega tormama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
← alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
● liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
← alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
● vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

keevitama : keevitada : keevitan 'detaili servi sulamiseni kuumutades v surve abil liitma' keema

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kiil1 : kiili : kiili 'suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas; kiin, suur kärbselaadne kahetiivaline putukas, kelle vaglad elavad parasiitidena teistes loomades'
◊ kiin1
← balti
leedu gylys 'nõel, astel; parm'
● soome kiiliäinen 'kiin (putukas); ninakiinlased (Oestridae)'
isuri kiiliäin 'kiin (putukas)'
kiin1 on tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīl 'kiin (putukas)' ja bumeranglaenuna läti mrd ķīne, ķīnis 'hobuse-raudkärbes'. Vt ka kiil2.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kohev : koheva : kohevat 'suurte õhuvahedega, urbne, kobe' kohuma

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
● soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.

korp3 : korbi : korpi mrd 'ronk'
← rootsi korp 'ronk'
← soome korppi 'ronk'
Sõna on murretesse laenatud kahest allikast: saarte murdesse rootsi keelest ja kirderannikumurretesse soome keelest.

kõrvits : kõrvitsa : kõrvitsat 'suurte ümarjate viljade ja lamavate v ronivate vartega köögiviljakultuur (Cucurbita); selle taime vili'
○ korvits, kirbits, kurvitsa, kürvits, kõrnits, kürbiss, kirmits
← alamsaksa korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina (cu)curbita 'kõrvits'.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

künnap : künnapu : künnaput '(suurem) kõõlus'; mrd 'künnapuu'
Liitsõna künnapää või künnapuu lühenemisel tekkinud tüvi, künna-, pea1 ja puu.

küür : küüru : küüru 'suurem kühm seljas'
○ lõunaeesti kükr
● soome kyyry 'küürus, kumar, kühmus'
isuri küürü 'küürus, kumer, kühmus'
Aunuse karjala kügrälleh 'küürus, kummargil'
karjala kükrä 'küür'
? saami guvri 'küür'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kīr 'küür' ja eestirootsi keer 'küür'.