[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

saati 'saadik; liiati(gi), pealegi' saama
● liivi sōńõ(z), sōńi(z) 'kuni, saadik', sādes Sal; 'kuni, saadik'
soome saati, saatikka 'saati; liiati(gi); ammugi, ammuks'
karjala soat(i)

saatus : saatuse : saatust 'inimese elukäik, kõik selles toimuv v toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna' saama

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

sau1 : saua : saua 'kepp'
● liivi sovā 'kepp, teivas'
vadja savva, savvi, savvu '(kurni)kaigas'
soome sauva 'kepp, sau, ritv'
isuri sauvva 'kurikas'
Aunuse karjala savvoin 'latt, teivas'
lüüdi sauv 'tugipuu, teivas'
vepsa savoim 'mõla, teivas'
saami čávgŋi 'latt (turbaonni katuses)'
handi suw 'põhjapõdra ajamise teivas'
mansi suw 'kepp, sau'
Soome-ugri tüvi.

sau2 : saue : saue 'puhas saviaine' savi

setu1 : setu : setut 'eestlaste etnograafiline rühm Setumaal'
Tõenäoliselt tuletatud asesõnatüvest see. Setude kasutatud asesõnavariandid seo, setä tundusid naabritele ilmselt veidrad ja said setude nimetuse aluseks. Vt ka setukas.

setu2 : setme : setut 'nii mitu, nii palju; mitme-, mõnesugune' see
● liivi set 'ainult, ainult nii palju; mitu, palju'; setmiņ 'mitu, palju'
soome mrd seittuinen, seittyinen 'selline'

sootu 'täiesti, hoopis' soovima

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

talu : talu : talu 'põllumajanduslik väikemajand, mis hõlmab maa koos sellel olevate hoonetega' tala

tanu : tanu : tanu 'juukseid varjav abielunaise peakate; muu sellelaadne naise peakate'
● soome tanu 'tanu'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et võib olla sama tüvi kui soome tano 'tohuriba', mis on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on rootsi mrd tana, tåna 'side, mähe'. Sõnade erineva leviku tõttu on selles kaheldud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tano 'tanu, abielunaise peakate; piduliku riietusega juustes kantav lehv' ja vene mrd taník '(eestlaste) tanu'.

taru : taru : taru 'mesilaste jaoks valmistatud eluruum, mesipuu'
← balti *trav-
leedu dravis 'metsmesipuu'
läti drava 'metsmesipuu; mesila'
Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud, *trav- > *tarv- > taru. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas tare.

tasu : tasu : tasu 'töö v teenuse eest saadav v makstav rahasumma vm materiaalne väärtus; hüvitus, kompensatsioon; meelehea; kättemaks' tasa

tatt : tati : tatti 'ninast erituv lima'; mrd '(limane) seen'
◊ tatik
● soome tatti 'puravik (Boletus)'
Läänemeresoome tüvi. Arvatavasti on 'lima' sõna algne tähendus, millest on kujunenud tähendus '(limane) seen'.

totu : totu : totut 'tobu, ohmu' totakas

tutu- liitsõnas tutulutu 'karjapasuna v vilepilli hääl; karjapasun v vilepill' tuututama