[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kink1 : kingu : kinku 'väike kõrgendik'
● ? liivi kȭnka 'küngas, kõrgendik'
? soome mrd kenkku 'küngas, kõrgendik'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib olla ka soome mrd kinka 'virn, hunnik, kuhi'. Lähedane tüvi on nt sõnades känk ja küngas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'kink, kõrgendik'.

kink2 : kingi : kinki 'tähelepanuavaldusena v vastutasuta antud ese, vara vms'
← alamsaksa schenke 'kinkimine; (tervitus)kink, and; tervituspidu; kõrts, võõrastemaja; teatud mõõtühik'
Samatüveline tegusõna kinkima on samuti alamsaksa laen, ← alamsaksa schenken 'kinkima, andma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'jõuluvana, jõulukinkide andja'.

kukk : kuke : kukke 'kanalise isaslind'
← alggermaani *kukkaz
vanaislandi kokr 'kukk'
inglise cock 'kukk'
● vadja kukko, kukkõ 'kukk'
soome kukko 'kukk'
isuri kukkoi 'kukk'
Aunuse karjala kukoi 'kukk'
lüüdi kukoi 'kukk'
vepsa kukoi 'kukk'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kikas.

kuna (aega väljendav, põhjendav või möönav sidesõna) kui

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

kurk1 : kurgi : kurki 'lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus)'
← saksa Gurke 'kurk'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← keskkreeka ágovros 'toores'.

kurk2 : kurgu : kurku 'suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa'
? ← alggermaani *kwerkō
vanaislandi kverk 'lõua ja kaela vaheline piirkond'
rootsi mrd kvärk 'kael; kurk'
● liivi kurk 'kurk'
vadja kurkku 'kurk, kõri'
soome kurkku 'kurk, kõri'
lüüdi kurk 'kurk, kõri'
vepsa kurk 'kurk, kõri'
On ka arvatud, et läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa kiŕga, mrd korga 'kael; kurk' ja mokša kǝrga 'kael; kurk'.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
? ← alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
● liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

sink : singi : sinki 'looma tagapool, eriti reis, kints; soolatud ja suitsutatud liha (eriti sea reieosa)'
← saksa Schinken 'sink'

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
← algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
● liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

suund : suuna : suunda 'ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon, kurss, siht, mõjupiirkond'
← soome suunta 'suund, siht, kurss'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline tegusõna suunduma on moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome suuntautua 'suunduda; pöörduda'. Soome sõna võib olla balti või slaavi laen, ← balti *suntā, mille vaste on leedu siunta 'saatmine; saadetis', või ← slaavi tüvi, mille vaste on vene sud 'kohus; arvamus, otsustus'.

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
◊ suks
● vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.

säuk : säugu : säuku 'villasalk, -tups, -tutt'
○ lõunaeesti tsäuk
On arvatud, et tüve vaste on ersa ćoko 'kobar, sari; narmad; tups, tutt'.

sünk : sünga : sünka '(rusuvalt) pime v väga tume'
← soome synkkä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünge.

vunk : vungi : vunki kõnek 'hoog, ind'
← saksa Schwung '(liikumis)kaar; hoog; hoogsus; vaimustus, tulisus'