[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
← soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
← alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
● liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
● soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
? ← algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
● vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

hunnik : hunniku : hunnikut 'hulk ühtekokku v üksteise otsa kuhjatud esemeid v ainet'
● soome hunningolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Aunuse karjala hunnikolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Läänemeresoome tüvi. Soome vastet on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *Hundinga (mütoloogiline germaani hõim).

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

kail : kailu : kailu 'igihaljas rabataim (Ledum)'
← balti
leedu gailis sõnaühendis gailis visenis 'sookail'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Gagel 'harilik porss (Myrica gale)', või skandinaavia laen, ← algskandinaavia *gagl 'harilik porss (Myrica gale)', kuid see on vähem tõenäoline.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
← alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
← alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
● vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

kirn : kirnu : kirnu 'kõrge kitsas puunõu (hrl piima v koore säilitamiseks)'
○ kirderanniku kirnu
← vanarootsi kirna 'kirn'
● vadja kirnu, tširnu 'kirn'
soome kirnu 'kirn'
isuri kirnu 'võikirn'
karjala kirnu 'kirn'
Tegemist võib olla ka veidi varasema, skandinaavia laenuga. On ka oletatud, et eesti sõna on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa kerne, karne, kirne 'võikirn (või valmistamiseks)', kuid tüvevokaal -u viitab rootsi või skandinaavia päritolule. Alamsaksa keelest on laenatud murretes esinev kärn ( : kärni) 'kirn'.

kriim : kriimu : kriimu 'piklik marrastus; jutt, vööt; vöödiline, jutiline'
← rootsi van grīma 'puusse lõigatud märk; mask'
Sõna on peetud ka vanemaks laenuks sama tüve algskandinaavia vastest. Skandinaavia tüve vasted tütarkeeltes on veel nt rootsi grimma 'päitsed, valjad' ja norra grima 'kriim, jutt v vööt näol; päitsed'.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
● soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

ladu : lao : ladu 'hoone, ruum vms materiaalsete väärtuste hoidmiseks'
← alggermaani *χlaþōn-, *χlaþan-
algskandinaavia *hlaþō, *hlaþā
vanaislandi hlaða 'küün, varjualune heina jaoks'
vanarootsi laþa 'küün, varjualune heina jaoks'
● vadja lato 'lakk, katusealune'
soome lato 'küün'
karjala lato 'lakk, varjualune, kuur'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, skandinaavia või vanarootsi laen.

laen : laenu : laenu 'raha, ese vm, mis on antud kasutada ja mille peab kokkulepitud tähtajaks tagastama; ülevõetud aines v element'
○ lõunaeesti lain, kirderanniku lain
← alggermaani *laiχ(w)na-
algskandinaavia *laiχna
vanaislandi lán 'laen'
vanarootsi lān 'laen'
● liivi lainõ 'laenata'
soome laina 'laen'
isuri laina 'laen'
Aunuse karjala laihin 'laen'
lüüdi laihina '(loonus)laen'
Germaani või noorem, skandinaavia laen.

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

lai : laia : laia 'ristsuunas suure ulatusega; igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv'
← algskandinaavia *lāǥija-R
vanaislandi lægr 'rahulik, lamav'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud varikatus, laudadest sild'
● liivi laigā 'lai'
vadja laďďa 'lai'
soome laaja 'lai'
isuri laija 'lai'
Häälikuliselt sobivad mõlemad allikad, tähenduse poolest sobib paremini esimene. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Sama germaani või skandinaavia tüvi on laenatud sõnas lage. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laialt 'lai, laiali puistatud' (← laialt). Vt ka laajama.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

lau- sõnas laupäev 'pühapäevale eelnev nädalapäev'
← algskandinaavia
vanaislandi laugardagr 'laupäev'
vanarootsi lögherdagher 'laupäev'
rootsi lördag 'laupäev'
● vadja laukopäivä 'laupäev'
isuri laukopäivä 'laupäev'
Skandinaavia allikas on liitsõna, vrd nt vanaislandi laug 'pesemisvesi' + dagr 'päev'. Liitsõna esiosise tähendus on andnud nime nädalapäevale, mil pesemine ette võeti.

liiv2 : liivi : liivi '(endisaegne) prismataoliselt puuraamile tõmmatud võrkpüünis kalapüügiks madalas vees'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on nt rootsi glip, glib 'suure avaga võrkpüünis', taani glib 'võrkpüünis', norra mrd glip 'võrkpüünis'; see on siiski häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līm 'väike kolmekandiline rüsa, millega kalastatakse ojades' (← murdevariant liim) ja võib-olla ka läti līvis, līve 'võrkpüünis kalapüügiks madalas vees; kolmnurkne võrkpüünis'.

linik : liniku : linikut 'väike kaunistav lina v vaip, loor, õlarätt; abielunaise pikk käterätikutaoline linane pearätik'
◊ linuk
Tõenäoliselt tuletis lina tüvest. On arvatud, et võib olla segunenud tüvega, mille vaste on soome linnikko 'rätt, tanu' ja mis on skandinaavia laen, ← liitsõna, mille vasted on vanaislandi líndúkr 'linane riie', rootsi linduk 'linane laudlina', vrd nt rootsi lin 'lina' + duk 'rätik, rätt; laudlina'.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
○ kirderanniku lovi
? ← algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
? ← alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
● soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.