[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallⁱjōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
● liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kare1 : kare : karet mrd 'väike rannalähedane laid, kivine madalik rannavees'
◊ kare2
? ← alggermaani *χar(u)ǥa-z, *χarǥu-z
vanaislandi hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht'
islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus'
rootsi mrd harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
● soome mrd karje, karkea 'harimata maa, sööt, kesa'
Pite saami kuorkuo 'kivihunnik meres, kus kalad koevad'
Vt ka karge.

kupits : kupitsa : kupitsat 'piirimärgiks asetatud mulla- v kivihunnik posti v piirikiviga'
○ kupats, kupets
? ← vene mrd kópica 'piirimärk'
Sõna on peetud vene laenuks. Võib olla osaliselt laenatud läti keelest, ← läti kupica, kupice 'kupits', või baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kupitze 'kupits'.

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
● vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

labu : labu : labu 'heinasaad'
● vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

raun : rauna : rauna 'kivihunnik, kivivare, kangur'
← algskandinaavia *hrauna
vanaislandi hraun 'kivihunnik; kivine maapind; laava'
taani røn 'väiksed kivid merepõhjas'
● soome mrd rauna 'jäme kruus, väikesed kivid järve põhjas'
Eraldi laen võib olla vadja raunio 'kivihunnik, kivivare', soome raunio 'varemed, rusu, ahervare; kivihunnik', isuri raunio 'kivihunnik', karjala raunivo 'kivihunnik; töövõimetu inimene, inimvare; kasutuskõlbmatu tööriist', ← algskandinaavia *hraunia- (tuletis tüvest *hrauna).

roobas : roopa : roobast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
● soome mrd ruopas 'vankriratta jälg teepinnas'
vepsa roppaz 'auk, süvend teepinnas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted on ka soome mrd ruopas 'kivihunnik; jääkuhi', Aunuse karjala ruopas 'kivihunnik; jääaugu, lahvanduse äär, rüsijää', lüüdi ruopaz 'kivihunnik' ja vepsa roppaz 'rüsijää; külmunud lumekamakad teel'. Lähedane tüvi on rööbas.

rõuk1 : rõugu : rõuku 'heina, vilja, põhu vms kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas'
○ kirderanniku rouk, roukku
← algskandinaavia *χrauka-z
vanaislandi hraukr 'koonusekujuline kuhi'
rootsi mrd rök 'viljarõuk'
● vadja rõukko, rõukku 'vilja-, heinarõuk, piklik virn; ohvrikivihunnik'
soome roukkio 'hunnik', mrd roukko 'jääkuhi, rüsi; hunnik, kuhi', roukku 'jääpank; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik'
isuri roukko 'väike heinasaad'
Aunuse karjala roukku '(jää-, kivi)hunnik, kuhi'
vepsa rouk 'õlekuhi'
On arvatud, et osaliselt segunenud tüvega rõuk2.

vare : vareme : varet 'hunnik, lade, virn'
← alggermaani *waruz
norra vor 'kõrge kiviastang'
● soome mrd vare 'hauaküngas, kivikalme, kivihunnik'
Teisalt on peetud tuletiseks varisema tüvest.