[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
● vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
← alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
● liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

ka 'samuti; isegi, koguni; ometi' kaasas

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

kroonu : kroonu : kroonut 'riik; sõjavägi'
← rootsi krona 'kroon; kroonu, riik'
Laenatud 18. sajandi alguses kirjalike tekstide kaudu, esialgu kujul kruunu. Sõna lõpu u on pärit rootsi käändevormist.

malev : maleva : malevat 'muistse Eesti ühe v mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi; vabatahtlikest koosnev formeering'
◊ male
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna esineb Läti Hendriku kroonikas, kuid on murdekeelest kadunud. Rahvalaulude keeles on ka sisekaoga variant malv. On arvatud, et -v võib olla liide või kesksõna tunnus, mille ärajätmisel on saadud male, mis moodustati kirjakeelde 1880. aastatel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa malewa, malwa, malve 'sõjavägi'.

rätt : räti : rätti 'neli- v kolmnurkne riidest ese kindlaks otstarbeks (pea, kaela, õlgade katmiseks, kuivatamiseks v pühkimiseks, kurnalapina, mähkimisvahendina)'
● vadja rätte, rätti 'rätt, rätik'
soome rätti 'kalts, räbal; riidetükk, riidelapp'
isuri rätti 'rätt, rätik'
? komi rot 'kaltsud, räbalad'
Läänemeresoome või isegi läänemeresoome-permi tüvi.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
◊ tanner
← soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

trupp : trupi : truppi 'näiteseltskond, teatri, tsirkuse vm esinejate väiksem kollektiiv; rühm, salk'; van 'sõjavägi, väeosa'
← saksa Truppe '(näite)trupp; (väe)üksus, (väe)salk'; Trupp 'salk, rühm, kamp, jõuk'
Laenatud on ka sama tüve varasem variant, vt tropp1.