[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
← saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
← alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
○ kammer
← alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kesine : kesise : kesist 'kestane, kesi sisaldav; vilets, nigel; napp, vähene' kesi

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
← saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

kork : korgi : korki 'korgitamme koorest saadav materjal; pudeli sulgemisvahend'
← saksa Kork 'kork'
Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina cortex '(puu)koor, kork'. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, korgitser.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
← saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

maage1 : maake : maaget 'roostene, rauda sisaldav (soo)vesi; sooraud'
◊ maak
● vadja maakki, maakkõ(vesi) 'maage, maakevesi'
Võib olla tuletis tüvest maa. maak on kirjakeelne tuletis.

maak : maagi : maaki 'metalli sisaldav mineraalne maavara' maage

-maaker : -maakri : -maakrit liitsõnades lontmaaker 'köietegija', uurmaaker 'kellassepp'
← alamsaksa maker 'tegija, valmistaja'
Liitsõna lontmaaker võib olla laenatud ka tervikuna, kuigi allikat ei ole registreeritud, lont. Tervikuna laenatud seda sõna sisaldav liitsõna on pistemaaker.

magus : magusa : magusat 'suhkru, siirupi, mee jms aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav; maitsev, isuäratav' magu1

mäda : mäda : mäda 'põletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik; pehme koht pinnases; riknenud, pehkinud'
◊ määndama
● vadja mätä 'mäda; mädanenud'
soome mätä 'roisk, mäda; mädane, mädanenud'
isuri mädä 'mäda'
Läänemeresoome tüvi.

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
← balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
● liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
← alamsaksa minte 'münt (taim)'

neid : neiu : neidu 'noor abiellumata naine, tüdruk, tütarlaps'
○ lõunaeesti näio
◊ neitsi, neiu, näitsik
● vadja neito, neite 'neid, neiu; neitsi'
soome neiti 'neiu, preili', neito 'neid, neiu; neitsi'
isuri neidoi (lehma nimi); rhvl 'pruut'
Aunuse karjala ńeidoi (valge lamba v neljapäeval sündinud lehma nimi); rhvl 'neid, neiu'; ńeidiine 'neid, neiu'
lüüdi neidine͔, ńeidińe 'neid, neiu'
vepsa rhvl ńeiďiińe 'neid, neiu'; ńii̯ďiž- liitsõnas ńii̯ďižlapś 'tüdruk'
saami nieida 'tüdruk, neitsi; tütar'
udmurdi ni̮l 'tüdruk, neiu; tütar'
komi ni̮v 'tüdruk, neiu; neitsi; tütar'
Läänemeresoome-permi tüvi. neiu on nõrga astme üldistumisel saadud tüvevariant, neitsi on kaht vana liidet (*-nen : -sen + *-üt) sisaldav läänemeresoome tuletis, näitsik on tuletis tüvevariandist, kus esisilbis e > ä.

pinev : pineva : pinevat 'vastuolusid ja lahkhelisid sisaldav, ärev, närviline vms; ootel olev, keskendunud; pingutav, pingutust nõudev'
Võib olla sama tüvi mis sõnades pine ja/või pinge. Vt ka põnev.

plii : plii : pliid 'keemiline element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam'
← alamsaksa bli, blig 'plii'
Vt ka pliiats.

raad : rae : raadi 'keskajast pärinev linna omavalitsus- ja kohtuorgan, magistraat'
← alamsaksa rāt 'otsus; nõupidamine, nõuanne; nõu, abi; nõukogu, volikogu, raad'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, raatus.

renn : renni : renni 'millessegi õõnestatud vagu v laudadest, kividest vm tehtud vagujas süvend nt vedeliku, puistaine jms juhtimiseks'
○ rend, rönn(i), rõnn
← alamsaksa renne, ronne, runne 'renn, kanal'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, rentsel.

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
← alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
● liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'

salat : salati : salatit 'rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim (Lactuca); tükeldatud aedviljast vm toiduainetest valmistatud enamasti külm toit'
← alamsaksa sallāt 'salat'
← saksa Salat 'salat'
Alamsaksa ja saksa sõna on pärit itaalia keelest, ← itaalia insalata 'sissetehtud, marineeritud'.

siirup : siirupi : siirupit 'kontsentreeritud suhkrulahus, ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus; tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine'
○ seerop
← alamsaksa sirup, sirop 'siirup'
← saksa Sirup 'siirup'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit araabia keelest, ← araabia šarāb 'jook', šariba 'jooma', (alam)saksa keelde on laenatud ladina keele vahendusel, ← ladina siroppus, siruppus 'püdel ravijook'.

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

sünge : sünge : sünget '(rusuvalt) pime v väga tume; rusuv, masendav; väga morn, kibestunud'
← soome synkeä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünk. Soome sõna võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu sunkus 'raske'.

takk : taku : takku 'lina, kanepi vm kiutaime töötlemisel saadud lühikesi kiude ja puitunud taimeosi sisaldav kiu-sasi' takistama

tangid : tangide : tange ~ tangisid (mitm) 'kahest liigendiga ühendatud vastassuunalisest poolest koosnev tööriist esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks vms'
○ tanged
← alamsaksa tange 'tangid'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna kruustangid.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
? ← balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
● liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'

tükk2 : tüki : tükki 'kahur'
← saksa Stück 'osa tervikust; üksikese, eksemplar; näidend; muusikapala; kahur; tegu, teguviis; süütegu, temp, vemp'
← rootsi stycke 'osa tervikust; üksikese, eksemplar'; van 'kahur'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, tükk1. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, munstükk.

urbne : urbse : urbset 'poorne, urbeid sisaldav' urve

värv : värvi : värvi 'valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistinguid; sideainet ja pigmenti sisaldav aine esemete ja pindade katmiseks sellelt hajuva lainepikkuse muutmiseks'
← alamsaksa verwe, varwe 'värv'