[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

inimene : inimese : inimest 'mõtlemis- ning kõnevõimeline ühiskondlik olend (Homo sapiens)'
Salatsi liivi imi 'inimene'
vadja inehmiin 'inimene'
soome ihminen, van inhiminen 'inimene'
isuri ihmiin, inhimin, inmiin, inmihiin 'inimene'
Aunuse karjala ińehmine 'naine'
lüüdi inahmoi 'naine'
vepsa inehmoi 'laiskvorst; kohmard, käpard'
ersa inže 'külaline, võõras'
mokša ińži 'külaline, võõras'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On peetud ka vanaks tuletiseks tüvest ime. Veel on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵn̥h1-(e-), *ǵn̥h1-(o-), mille vasted on nt ladina genius 'geenius, kaitsevaim; hing', vanakreeka génos ja vanaindia jās 'järeltulija'.

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
johmane
soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
laaberdama
soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
vene lódyr 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat, mrd lódarit 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

lõnkuma : lõnkuda : lõngun 'logisevalt, lõdvalt edasi-tagasi liikuma; (põlvist) nõtkuma, selliselt nõtkudes liikuma'
Sama tüve variant mis sõnas lonkama ja/või longuma. Eesti keelest on laenatud vene mrd lyngúz, len'gúz 'laiskvorst, looder' (← lõngus).

vurle : vurle : vurlet 'linlane; untsantsakas, rasket (kehalist) tööd vältiv, hõlpsamat läbisaamist otsiv kerglasevõitu inimene'
vene mrd furléj(t) 'logard, laiskvorst, laisk ja loll inimene'
Vene sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Fuhrleute (mitm) 'voorimehed'.

võnkuma : võnkuda : võngun 'edasi-tagasi või üles-alla liigutusi tegema'
soome venkoilla 'keerutada; vingerdada; irvitada, nalja visata, naljatada'
karjala venkula 'laiskvorst, vedelvorst'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vonklema ja võnks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur