[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
◊ hale1
← balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
● liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kili : kili : kili '(halvustavalt) pilusilmne inimene'
Võib olla (uus)alamsaksa laen, ← alamsaksa schil(we)n 'kõõritama, kõõrdi vaatama; silmanurgast piiluma'. Teisalt võib olla sama tüve variant mis murdesõnades killis 'pilukil; pungis, jõllis', killitama 'silmi kissitama', killisilm 'pilusilm'. Need murdesõnad on levinud peamiselt kirderannikumurretes ning tõenäoliselt soome keelest laenatud, ← soome killittää 'silmi pilutada; jõllitada, vahtida', killillään 'pungis, jõllis (silmade kohta)', killisilmä 'jõllsilm, punnsilm'.

kõõrdi 'nii, et nägemisteljed ei ole rööbiti (silmade kohta), silmanurgast; ebasõbralikult, pahakspanevalt viltu' kõver

leek : leegi : leeki 'põlemise silmale nähtav helendus, tulekeel'
● soome liekki 'leek'
karjala liekki 'leek'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka vadja lõõkkua 'kiikuda; liikuda, õõtsuda, hõljuda' , soome liekkua 'kiikuda, õõtsuda', isuri leekkua 'kiikuda, õõtsuda' ja karjala liekkuo 'kiikuda, õõtsuda; kõikuda, liikuda'.

mõrd : mõrra : mõrda 'puitvõrudele tugineva võrgust, vitstest vm materjalist kerega ja pujusega kalapüünis'
← alggermaani *merđ(r)an-, *merđa-z
vanaislandi merðr 'rüsa'
vanarootsi m(i)ærþre, m(i)ærþe 'rüsa'
rootsi mjärde 'mõrd'
● liivi mȭrda 'mõrd'
vadja mõrta 'mõrd'
soome merta 'mõrd'
isuri merda 'korv; kalapüünis silmude püüdmiseks'
Aunuse karjala merdu 'mõrd'
lüüdi merd 'mõrd'
vepsa merd 'mõrd'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mörr '(tavaliselt vitstest) väike rüsa'.

põsk : põse : põske 'näo külgmine osa silmade ja alalõualuu vahel; eseme külgmine osa'
● liivi pȯsk, puosk 'põsk; lapik külg'
vadja põski 'põsk'
soome poski 'põsk'
isuri poski 'põsk'
karjala poski 'põsk; kirve lapik külg'
handi pŏχəʌma 'põsk'
mansi pājt 'põsk'
neenetsi pajᵊdiᵊ 'põsk'
eenetsi paizi 'põsk'
nganassaani χotuo 'põsk'
sölkupi pūtəl 'põsk'
kamassi pūʔma 'põsk'
matori hoʔlo 'põsk'
Uurali tüvi.