[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg
●

ennäe 'vaat!, vaata!'
◊ ena
Tõenäoliselt tekkinud sidesõna et ja tegusõna nägema käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde koondumisel.

ent (vastandav sidesõna)
? ← algskandinaavia
vanaislandi enda, ende 'ja siiski'
vanarootsi æn, en 'aga; ent'; þa 'siis'
rootsi ändå 'siiski, ikkagi; niikuinii; veel(gi)'
● soome entä 'aga, ent'

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

huum : huuma : huuma 'nõrk hõõgus, lõõm; kuma; hõõguv valu'
← alggermaani *χūma-
vanaislandi húm 'hämarik, videvik'
● liivi ūm 'koidik'
soome mrd huumata 'mühiseda; sahiseda; kumiseda; õhata, õhkuda'
Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks, mille vaste võib olla ka soome huumata 'uimastada; joovastada'.

hämar : hämara : hämarat 'nõrga valgusega, pimedavõitu; ähmane, udune'
◊ hämu
● liivi ämār 'hämar; hämarik'
vadja ämärikkö 'hämarik, videvik'
soome hämärä 'hämar; segane, arusaamatu, ebamäärane, kahtlane'; hämy 'agu, hahetus; hämu, hämarus; videvik, hämarik'
isuri hämärdüä 'hämarduda'; hämü 'hämarus'
Aunuse karjala hämäri 'hämarik; hämar'; hämü 'hämarus'
lüüdi hämär 'hämarik, videvik'
vepsa hämär 'hämarik, videvik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣma-, mille vaste on nt vanaülemsaksa demar 'hämar'. Vt ka hämama, hämmeldama ja ähm1.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
← alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
● liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
● liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

kui (võrdlev sidesõna)
◊ kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
● liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; kū 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kuna (aega väljendav, põhjendav või möönav sidesõna) kui

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

nii 'sedamoodi, selliselt; sel määral, sedavõrd; umbes, (millegi) ringis; selle tulemusel, seetõttu' need

puhe : puhte : puhet 'koidik, koidupuna; õhtuvidevik, eha'
● soome puhde 'koidik; videvik, hämarik'
karjala puhe 'koidik; hämarik'
saami boktit 'äratada'
ersa puvtams 'äratama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Sõna esialgne tähendus on olnud ’äratus, ärkamisaeg’.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

sest (põhjendav sidesõna) see

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

võrd 'mingi osa v üksuse ulatuses'
← alggermaani *werþa-
gooti wairþ 'hind, väärtus'
norra verd 'väärt; väärtus'
rootsi värd 'väärt; vääriline'
saksa wert 'armas, kallis; väärt; vääriline'
● vadja võrta liitsõnas sevvõrta 'sedavõrd, niipalju'
soome verran 'võrra, jagu, määral'
isuri verän liitsõnas sevverän 'sedavõrd'
Aunuse karjala verdu '-võrd'
lüüdi verž '-võrd'
vepsa verź liitsõnas miverź 'kui palju'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, väärt.