[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
katma, katt
liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
kirderanniku polv
põli
liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

rõdu : rõdu : rõdu 'hoone v ruumi seinast eenduv rinnatisega platvorm; veranda' redu

sakk : saki : sakki 'sirgest suunast järsult kõrvale kalduv, sellest eenduv osa joonel, serval, esemel jne'
saksa Zacke 'sakk; (mäe)tipp'
Sama tüvi on laenatud sõnas siksak, varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tagi2.

sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur