[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kerjama : kerjata : kerjan 'teistelt toitu, raha vm paluma, santima; midagi ennast alandades taotlema; nuruma, manguma'
● liivi kerrõ 'koguda, korjata'
soome kerjätä 'kerjata, santida; manguda, norida'
karjala kerjavo 'kerjamine'
udmurdi kuri̮ni̮ 'paluma'
komi korni̮ 'kutsuma; paluma; nõudma; kerjama'
ungari kér 'paluma'
Soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on vanaindia gṛ́dhyati 'on ahne, himukas'.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

putitama : putitada : putitan kõnek '(nokitsedes, kohendades) remontima, (töö)korda seadma'
Tundmatu päritoluga tüvi.

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

sant : sandi : santi 'vilets, halb, ebamugav; vigane inimene; kerjus'
← alamsaksa sante 'püha'
Alamsaksa sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina sanctus 'pühitsetud, püha'. Tähendus on muutunud eesti keeles, tõenäoliselt 'püha' > 'püha rändav kerjusmunk' > 'kerjus; vaene, vilets, halb'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sante-maṭṭ 'maskis ja kostüümis poiss, kes käis 9. nov õhtul ande kogumas ja lugemist kontrollimas', läti sants 'sant, mardisant', soome mrd santtia 'santida', vadja santti 'sant, kerjus; mardi-, kadrisant' ja ilmselt ka liivi saņt 'sant', saņtõ 'santida, kerjata'.

satikas : satika : satikat kõnek '(parasiit)putukas' sada
● vadja satikka '(parasiit)putukas'
soome satiainen 'satikas (Phthirus pubis)'
isuri sadikkain, sat´ikas 'satikas (Phthirus pubis)'
karjala satikka(ine) 'satikas (Phthirus pubis)'
lüüdi sat´ik 'satikas (Phthirus pubis)'

sea- liitsõnas seatina 'plii' siga

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
○ lõunaeesti tsiga
◊ sea-
● liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

tina1 : tina : tina 'keemiline element, läikiv hõbejasvalge väga plastiline metall (Sn); plii, seatina'
← alggermaani *tina-
vanaislandi tin 'tina'
rootsi tenn 'tina'
saksa Zinn 'tina'
● liivi tinā 'tina'
Salatsi liivi tina 'plii'
vadja tina 'tina'
soome tina 'tina'
isuri tina 'tina; plii'
Aunuse karjala tina 'tina; plii'
lüüdi ťina 'tina'
vepsa ťin 'tina; plii'
Vt ka tine.