[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagerik : hageriku : hagerikku 'varjualune taluhoone seina küljes; vilets maja, hurtsik' hagu

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

luuk : luugi : luuki 'ava sulgev v kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate'
← alamsaksa luke 'ava põrandas v seinas, mis suletakse uksega'
← saksa Luke 'luuk'

nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
← baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.

pilak : pilaku : pilakut 'tulejala, ahjumüüri v seina külge kinnitatud raudklamber, mis hoidis põlevaid peerge, peerupiht'
Võib olla tuletatud pilu tüvest.

rabama : rabada : raban 'hooga v järsku lööma, paiskama; järsku kahju tehes v hävitades tabama; haarama, kahmama; tööd rassima, rühmama; viljavihku vastu rabamispinki v seina lüües teri välja peksma'
◊ rabelema
● liivi ra’bbõ 'lüüa; raiuda; muutuda (mingisuguseks)'
vadja ravata 'lehvitada, viibata, käega rehmata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta)'
soome ravata 'lüüa; vilja rabada'
isuri ravada 'vilja rabada, linu ropsida; käega rehmata'
Aunuse karjala ravata 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); haarata, kahmata'
lüüdi rabaita 'järsku kahju tehes tabada (haiguse kohta); ära võtta (külma kohta)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis sõnas rabisema. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *draƀan, mille vaste on gooti ga-draban 'raiuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rava '(viljavihke) rabama' ja võib-olla läti rabāt '(viljavihke) rabama'. Vt ka rabe2, rappima, rappuma, rübelema.

riiul : riiuli : riiulit 'seina vm vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese'
○ riivel, riiuld, triiul, riiol
← alamsaksa riōle, rijōl 'riiul'
Tõenäoliselt hilisem, uusalamsaksa laen, sest puuduvad andmed, et sõna oleks esinenud keskalamsaksa keeles. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīvol, rīol 'riiul'.

sein : seina : seina 'hoone püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet; pinnavormi v muldrajatise järsult püstine nõlv; õõneselundi, anuma vm eseme õõnsust ümbritsev pind'; mrd 'kangamõõt'
○ lõunaeesti sain
← balti
leedu siena 'sein, piir'
läti siena 'sein; külg'
● liivi sāina 'sein'
vadja seinä 'sein'
soome seinä 'sein'
isuri seinä 'sein; lõimelõnga mõõt'
Aunuse karjala seińü 'sein; kanga, lõimelõnga mõõt'
lüüdi šeiń, šein, sein(e͔) 'sein'
vepsa sii̯n 'sein; kangamõõt'

song : songa : songa 'elundi väljasopistis, mida põhjustab kehaõõne seinas olev puue, hernia'; mrd 'koti nurk, sopp'
● ? soome mrd sonka 'rahvahulk, tung, segadus'
? saami čoaggit 'korjata, koguda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas songima. Kirjakeeles on sõna saanud termini tähenduse.

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
○ lõunaeesti tsopp
● soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

vaip : vaiba : vaipa 'tekstiilist, hrl telgedel kootud ese põranda-, seina- vm kattena'
← alggermaani *waipa-
gooti waips 'pärg, kroon'
rootsi mrd vepa 'paks tekk'
islandi veipa 'pearätik'
● vadja vaippa 'vaip'; vaippu 'teatud endisaegne rõivas'
soome vaippa 'mähe; keep, hõlst, vaip'
karjala vaippa 'vanutatud tekk'

varn : varna : varna 'seina löödud pulk, konks v konksudega varustatud mööbliese rõivaste riputamiseks, nagi'
● vadja varna 'varn, puunael; pikk kepp, külgtugi; varn, konks'
soome vaarna 'tüübel; tapp; varn'
isuri vaarna(s) 'adra vannas'
Aunuse karjala vuarnu 'varn, puunael'
lüüdi vuarn 'varn, puunael'
vepsa varn 'varn'
Läänemeresoome tüvi.

värav : värava : väravat 'müüris, aias v seinas olev sisse- ja väljapääsu võimaldav tarind; sellesarnane eraldi seisev tarind'
← vanavene verěja 'väravapost'
● liivi vǟ’rõd 'värav'
vadja väräjä 'värav'
soome veräjä 'värav'
isuri verrääjä 'värav'
Aunuse karjala veräi 'värav; välisuks'
lüüdi veräi, verai 'värav; välisuks'
vepsa vere͔i 'välisuks'