[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eksima : eksida : eksin 'õigelt teelt kogemata kõrvale kalduma; kuhugi juhuslikult sattuma; viga tegema, ebatäpselt v vääralt tegema, käituma vms'
○ lõunaeesti essümä
● liivi jeksõ 'eksida; segi minna'
vadja öhsüä 'eksida'
soome eksyä 'eksida'
isuri öksüä 'eksida'
Aunuse karjala üöksüö 'eksida'
lüüdi üöstüdä 'eksida'
On arvatud, et läänemeresoome tuletis eitustegusõna tüvest, ei. Eesti keelest on laenatud eestirootsi äksnas 'ära eksima, eksiteele sattuma'.

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
● vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

muljuma : muljuda : muljun 'tugevasti vajutama, suruma, pigistama'
◊ mulje
● liivi muļļõ, mu’ļļõ 'suus ringi pöörata, närida'
vadja muljua 'muljuda, suruda'
soome mrd muljata 'pahupidi pöörata, segi ajada', muljahtaa 'pahupidi pöörduda (silmadest); libiseda'
saami molljut 'liigutada (veepinna kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletise mulje tähendust on tõenäoliselt mõjutanud saksa keel, vrd saksa Eindruck 'mulje; jälg', eindrücken '(sisse) vajutama; purustama, sisse muljuma'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

puistama : puistata : puistan 'riputama, raputama; segi paiskama; läbi otsima' pudenema
● vadja puissaa 'puistata; (vilja) rabada; laotada; vappuma panna'
soome pudistaa, puistaa 'maha raputada; saputada'
isuri puistaa 'raputada'
Aunuse karjala puištua 'raputada; rebida, kiskuda'
lüüdi pudištada, puistalta 'raputada'
vepsa pudištada 'poetada; maha raputada'

pänderdama : pänderdada : pänderdan 'lühikese sammuga taarudes v kohmakalt käima, päterdama' pänt-
● soome mrd pentata 'segi ajada; tallata, trampida'

pänt- liitsõnas päntjalg 'vigane, kõver jalg, sellise jalaga v kohmakalt kõndiv inimene'
◊ pänderdama
● soome mrd pentata 'segi ajada; tallata, trampida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pänts. Teisalt on arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd päntä 'parv, salk, trobikond; trobikond lapsi, lapsed' ja tüvi võib olla balti laen, ← balti *pentē, mille vasted on leedu pentis 'kirveselg, -silm; kand', läti mrd piēte, piētis 'kirveselg, -silm; reha osa, kuhu piid kinnituvad; kand', preisi pentis 'kand'.

püherdama : püherdada : püherdan 'pikali olles ennast sinna-tänna liigutama, ühelt küljelt teisele veeretama'
● soome pehertää 'liivas soputada; väherda, püherdada'
isuri pegerdää 'väherda, püherdada'
karjala peherteä 'väherda, püherdada, möllata; segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

riga- liitsõnas riga-räga 'segi, segamini' rigisema

sampsus mrd 'sassis, segi, korrast ära'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

sassis 'segamini, segi, korratus olekus' sasi

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

sobrama : sobrada : sobran 'sorima, tuhlama; sumama'
● soome mrd soprata 'segi ajada; ära määrida; vusserdada'
Aunuse karjala čobrie 'käperdada, näppudega urgitseda; töötada'
lüüdi šobrotada 'vees õngeridvaga solistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

songima : songida : songin 'tuhnima, sorkima; segi pöörama'
○ lõunaeesti tsongma
◊ sonkima
● vadja šonkkia 'sogaseks teha, sonkida, sorida, tuhnida'
soome sonkia, sonkkia 'songida, tuhnida, sorida'
isuri ťš́ongerrella 'vingerdades ujuda'
Aunuse karjala čongie 'koukida, sonkida'
lüüdi ťš́ongortta 'uuristada, õõnestada'
vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida; uuristada'
saami suoggat 'pista, läbi torgata; uurida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Aunuse karjala, lüüdi ja vepsa vasteid on peetud ka tõnguma tüve vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnas tonkama. Vt ka song.

sonkima : sonkida : songin 'milleski tuhnima, midagi sorkima, (nt pinnast) segi pöörama, (segi) sõtkuma' songima

sõtkuma : sõtkuda : sõtkun 'jalgadega (tugevasti) peale astuma, tallama; mingit massi segama, töötlema; käima, kõndima'
○ lõunaeesti sõkma, kirderanniku sotkima
● liivi suotkõ 'sõtkuda; tammuda'
vadja sõtkoa 'sõtkuda (tainast, savi); tallata, sõtkuda', sõtkõa 'sõtkuda (savi)'
soome sotkea 'segi ajada; määrida; sõtkuda, tallata'
isuri sotkia 'sõtkuda (savi); maha tallata; määrida; (pesu) kolkida; segi ajada'
Aunuse karjala sotkie 'segada, sõtkuda; maha tallata'
lüüdi soťkida 'sõtkuda (tainast)'
vepsa sotkťa 'sõtkuda (tainast)'
? komi sučki̮ni̮ 'torkama, pistma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
● liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
● soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

vassima : vassida : vassin 'moonutama, võltsima'; mrd 'midagi sassi, segi, korratusse olekusse ajama, sasima'
On arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa quasseln 'rumalalt v mõtlematult rääkima'.