[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

kraan : kraani : kraani 'keeratav seadis vedeliku, auru v gaasi voolu reguleerimiseks'
○ raan
← alamsaksa krān 'kurg; tõsteseade'
← saksa Kran, Krahn 'kraana; kraan'
Vt ka kraana.

kruustangid : kruustangide : kruustange ~ kruustangisid (mitm) 'ühe liikumatu ja teise liikuva lõuaga tangidetaoline seadis töödeldava eseme kinnihoidmiseks'
○ ruustangid
← alamsaksa schruwstangen 'kruustangid'
Laenuallikas on liitsõna, mille osised on laenatud ka eraldi, kruvi ja tangid. Rahvaetümoloogiliselt on -s- tõlgendatud liitsõna esimesse osisesse kuuluvaks.

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
● liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

prits : pritsi : pritsi 'seadis vedela aine surve abil piisutamiseks'; van 'süstal; süst; kuulipilduja'
← saksa Spritze 'prits; süstal; süstimine, süst'
Samatüveline tegusõna pritsima võib samuti olla laenatud, ← saksa spritzen 'pritsima; purskuma'.

rakk2 : raki : rakki 'raud raa hoidmiseks masti küljes'
← alamsaksa rack 'silmus, mille abil kinnitatakse raa masti külge'
← rootsi rack 'seadis raa kinnitamiseks masti külge'

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
◊ rang-, rangis
? ← balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
? ← algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
● liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

rehv2 : rehvi : rehvi 'seadis purjepinna vähendamiseks; (purjepinna vähendamiseks) osaliselt kokkuseotav purjeosa'
○ rihv, trehv, krehv
← alamsaksa ref 'seadis purjepinna vähendamiseks'
← saksa Reff 'seadis purjepinna vähendamiseks'

siiber : siibri : siibrit 'seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi või puistmaterjali liikumist voolukanalis; ööpott lamava haige jaoks, voodipott'
○ siiver
← saksa Schieber 'siiber'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sībor, sībol, sīvol, sīver 'ahjuklapp, siiber'. Hiljem on saksa sõna uuesti laenatud teises tähenduses, siiberdama.

tempel3 : templi : templit 'seadis kanga laiuti pingul hoidmiseks telgedel, kangasõlg'
○ tembel, temper
← alamsaksa tempel 'kangasõlg'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub algselt ladina keelest, ← ladina templum 'puujupp'.