[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
◊ hiir2
● liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

kalits : kalitsa : kalitsat mrd 'tasku'
← vanavene kalitá 'tasku, kott'
Laen on muganemisel muutunud ts-liiteliste sõnade sarnaseks.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kümblema : kümmelda : kümblen 'vanni v dušši võtma, suplema'
On peetud tuletiseks tüvest külm. Teisalt on arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on liivi gilbõ, gilgõ 'supelda', vadja tšülpiä 'vihelda', soome kylpeä 'kümmelda, supelda', isuri külpiä 'vihelda', Aunuse karjala külbie 'vihelda; kümmelda, saunas pesta', lüüdi külbeda 'vihelda; supelda, ujuda' ja vepsa küľpťä 'supelda'.

nonn : nonni : nonni mrd 'hallvares; nunn'
← saksa Nonne 'nunn'
Tähendusülekanne 'nunn' > 'hallvares' põhineb varese sulestiku ja halli nunnarüü sarnasel värvil. Varem on laenatud tüve vanarootsi või alamsaksa vaste, nunn.

räppen : räpna : räpnat 'leitseauk, suitsuauk'
● liivi (k)räpān, riepān liitsõnades (k)räpān-ouk, riepān-ouk 'räppen'
vadja reppänä, ŕeppänä 'räppen'
soome räppänä 'räppen'
isuri räppänä 'räppen'
karjala reppänä 'räppen'
saami reahpen 'räppen'
udmurdi ǯopi̮ 'suitsuaken (saunas); räppen'
komi re̮pe̮d 'suitsuauk (metsaonnis)'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd repens 'räppen'.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

sarnane : sarnase : sarnast 'rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega'
● vadja saarnaaja, saarnalain '(lahkusu) jutlustaja'
soome saarna 'jutlus, jutlustamine; õpetus-, manitsuskõne'
isuri saarnata 'jutlustada'
Aunuse karjala suarnu 'muinasjutt; lugu, väljamõeldis'
lüüdi suarne͔ 'muinasjutt'
vepsa sarn 'muinasjutt'
komi śorńi 'jutt, jutuajamine; kuulujutt'
? handi sărnaγ- 'loitsima'
Läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi. Vt ka mäherdune, sarn, säherdune.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
← saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

troska : troska : troskat 'voorimehesõiduk; mitme inimese lahtine sõiduvanker'
○ roska
← vene dróžki (mitm) 'kaarik; troska'
← baltisaksa Droschka, Droschke 'voorimehesõiduk'
Baltisaksa sõna on laenatud vene keelest. Eesti sõnakuju viitab laenuvõimalusele baltisaksa murde vahendusel, kuid sõna võib olla ka laenatud vene keelest ning muganemisel muutunud ska-lõpuliste vene laenude sarnaseks.

tubakas : tubaka : tubakat 'näärmekarvane ja iseloomuliku lõhnaga rohkesti nikotiini sisaldavate lehtedega rohttaim (Nicotiana); selle taime lehtedest valmistatud mõnuaine'
○ tubak, tubagas, tuvak(as), tuv(v)ak, tuak
← rootsi tobak 'tubakas'
← saksa van Tobak, Tubak 'tubakas'
Meile rootsi või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt Kesk-Ameerika indiaanikeeltest, ← taino tobaco, tupi taboca. Laen on muganemisel muutunud kas-liiteliste sõnade sarnaseks.

tudeng : tudengi : tudengit 'üliõpilane'
← saksa Student 'üliõpilane'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← keskladina studens (omastav studentis) '(teadusega) tegelev, õppiv'. Laen on muganemisel muutunud ng-liiteliste sõnade sarnaseks.

turakas : turaka : turakat 'loll, tobu; teatud kaardimäng; kaotaja kaardimängus'
○ turak, tuurak(as)
← vene durák 'loll, tobu, narr; teatud kaardimäng; kaotaja selles mängus'
Laen on muganemisel muutunud kas-liiteliste sõnade sarnaseks.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.

viker-1 liitsõnas vikerkaar 'spektrivärvustes kaarekujuline ilmastikunähtus'
Tõenäoliselt kujunenud sõnade vikat ja pikker ( pikk) rahvaetümoloogilisel segunemisel. Algselt oli ilmselt *vikatkaar vikerkaare ja vikati sarnase kuju põhjal. Sellele võimalusele osutavad vanema murdekeele variandid vika-, vikar-, vikaskaar ja vikati murdevariant vikerlane.